Harakas

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Harakas (perekond); Monet’ õlimaali kohta vaata Harakas (Monet).

---

Harakas (Pica pica) on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.

Harakas
Häälⓘ
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Vareslased Corvidae
Perekond	Harakas Pica
Liik	Harakas
Binaarne nimetus
Pica pica (Linnaeus, 1758)

Pica pica pica

Levila

Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 – 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 – 80 000 isendile.

Välimus

Täiskasvanud harakad on 40–51 cm pikkused, must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega linnud.

Elupaik

Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid.

Toitumine

Harakate toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Samuti on nad tuntud munavargana, sest söövad teiste lindude pesadest mune ning isegi teisi linnupoegi. Linnas elavad harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest.

Pesitsemine

Harakad elutsevad paaridena ja on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1–10 meetri kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on üsna toekas ehitis, mis on valmistatud oksaraagudest ning kaetud ka pealtpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Harakas muneb 5–8 muna tavaliselt mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka isane viibib samal ajal läheduses, kaitstes ja valvates pesa. Pojad kooruvad 17–18 päeva pärast munemist. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Harakapojad hakkavad lendama 22–27 päeva vanustena ja juba järgmisel kevadel asuvad noored harakad omaette pesitsema.

Käitumine

Rahvasuus on harakas tuntud oma vargaloomuse poolest, kes näppab inimeste järelt säravaid asju ja tassib need oma pessa. Seda lähemalt uurides on aga jõutud järeldusele, et tundmatud läikivad esemed muudavad harakad hoopis närviliseks ja kartlikuks. Samuti ei ole harakate pesadest midagi väärtuslikku leitud.

Uuringud

Testi, millega kontrollitakse katsealuse eneseteadlikkust uuritava ette peeglit asetades ja tema käitumist oma peegelpildile uurides, on lisaks inimestele, osadele ahvidele, elevantidele, delfiinidele läbinud ka harakas.

Välislingid

• Harakas andmebaasis eElurikkus

• Henry Nicholls, Tõde harakate kohta, BBC News Online, Vaadatud 11. aprillil 2015 (inglise keeles)
• Lauri Jürisoo, Kas loom tunneb end peeglist ära? Sõltub loomast!, 04.04.2015
• Jennifer Ackerman, Geniaalsed linnud, Looduse lood, Kirjastus: Tänapäev, 2018.