Gregorius IV
Gregorius IV oli paavst 827–844. Ta oli 101. paavst.
| Gregorius IV | |
|---|---|
 | |
| Valitsemisaja algus | 827 |
| Valitsemisaja lõpp | 25. jaanuar 844 |
| Eelkäija | Valentinus |
| Järeltulija | Sergius II |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 25. jaanuar 844 |
| Surmakoht | Rooma |
Gregorius oli pärit Roomast. Ta oli Johannese (Giovanni) poeg ja pärines aristokraatlikust suguvõsast.
Gregorius ordineeriti paavst Leo III või Paschalis I poolt preestriks. Ta oli Rooma San Marco kiriku kardinalpreester. Salvador Miranda väitel võis Gregorius olla benediktiini munk ja tegutseda Fossano kloostris.
Paavstiks saamine
muudaGregorius IV valiti paavstiks Rooma aadli toetusel 827. aasta viimastel kuudel, Salvador Miranda arvates sama aasta septembris. Ta pühitseti kirikuajaloolase J. N. D. Kelly väitel ametisse 29. märtsil 828, kui Frangi keiser Ludwig Vaga oli teda tunnustanud.
Suhted Frangi riigiga
muudaGregorius IV andis paavstiks saades Frangi keisrile Ludwig Vagale lojaalsusvande.
Kui Ludwigi pojad alustasid 832. aastal taas oma isa vastu kodusõda, saatis paavst esmalt osapoolte juurde delegatsiooni, kuid toetas seejärel kaaskeiser Lotharit, kellega koos siirdus ta Frangimaale, et olla kodusõja osapooltele vahendajaks. Frangi piiskopid mõistsid paavsti sammu hukka ja märkisid, et paavst oli andnud keisrile lojaalsusvande. Piiskopid ähvardasid paavsti ekskommunitseerida, kuid paavst vastas neile Lyoni piiskopi Agobardi ja munk Wala mõjutusel, et Peetruse järglase autoriteet on ülim, paavstlus on keisrivõimust kõrgem ja paavsti mureks on impeeriumis rahu ja ühtsuse säilitamine.
Paavst siirdus suvel 833 Rothfeldi lahinguväljal Lothari pealekäimisel Ludwigi leeri, kus ta püüdis kohtumisel keisriga teda poegadega lepitada. Kui aga Ludwigi sõdurid deserteerusid, pidi keiser alla andma, kuid 834. aastal pääses ta taas võimule ja 837. aastal taastas suhted paavstiga. Paavst saatis keisri juurde saadiku, kes aga peeti Lothari poolt Bolognas kinni.
Kui Ludwig 20. juunil 840 suri, puhkes tema poegade vahel äge võimuvõitlus, mida paavst üritas tulutult oma vahendustegevusega lõpetada.
Suhted kiriku institutsioonidega
muudaGregorius IV ühendas Orange’i ja St. Paul-Trois-Châteaux' piiskopkonna.
829. aastal langetas Frangi ülemkohtunik Farfa kloostri vaidluses Roomaga otsuse kloostri kasuks.
Suhted Le Mansi piiskopiga
muudaLe Mans’i piiskop Aldric toetas Frangi kodusõja ajal Karl Paljaspead, mille tõttu pidi ta siirduma Rooma. Paavst saatis 8. juulil 833 talle bulla, kuid mõnede kirikuajaloolaste arvates on tegu võltsinguga.
Uued kardinalid
muudaGregorius IV ajal said kardinalideks hilisem paavst Hadrianus II, San Eusebio preester Luciano, diakon Lucino ja Santa Prassede kiriku vaimulik Elario.
Tema ajal sai ülempreestriks hilisem paavst Sergius II.
Gregorius IV andis 831. või 832. aastal palliumi Hamburgi piiskopile Ansgarile. Ta andis palliumi 31. mail 837 Salzburgi peapiiskopile Leutramile, Canterbury peapiiskopile ja 828. aastal Grado patriarhile Veneriusele.
Liturgilised otsused
muuda835 kehtestas Ludwig Vaga Gregoriuse ettepanekul Frangi riigis kõigi pühakute suurpüha pidamise 1. novembril.
Misjon
muudaGregorius IV määras 831. või 832. aastal Hamburgi piiskopi Ansgari legaadiks Skandinaavias ja slaavi hõimude aladel.
Gregorius IV kultuuriloos
muudaGregorius IV ajal rajati Itaaliasse tunginud saratseenide kaitseks Ostiasse kindlus, mis nimetati tema järgi Gregoriopoliseks.
Tema ajal renoveeriti Roomas San Marco kirik ja taastati Ianiculumi akvedukt. Ta kinkis Rooma kirikutele altarikatteid.
Tema ajal saabus Rooma Metzi Amalarius, kes õppis paavsti korraldusel liturgiat.
Frangi munk Rabanus Maurus kinkis paavstile raamatu.
Surm
muudaGregorius IV suri 25. jaanuaril 844 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
muuda- Walter Goffart: Gregory IV for Aldric of Le Mans (833). "Mediaeval Studies" 28, 1966: 22–38.
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Heinz Löwe: Gozbald von Niederaltaich und Papst Gregor IV. J. Autenrieth, "Festschrift Bernhard Bischoff". Stuttgart, 1971: 164–177.
Välislingid
muuda- Artikkel Gregorius IV kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Gregorius IV kohta. (inglise keeles)
- 9. sajandi konsistooriumid.
- Gregorius IV dokumendid.
- Artikkel Ostiast. (inglise keeles)
- Artikkel Valence’i piiskopkonnast. (inglise keeles)
- Artikkel Aldricist. (inglise keeles)
- Artikkel võltsitud dokumentidest. (inglise keeles)
- Artikkel altari katetest. (inglise keeles)
| Eelnev Valentinus |
Rooma paavst 827–844 |
Järgnev Sergius II |