Gong Lijiao (hiina keeles 巩立姣; sündinud 24. jaanuaril 1989 Luquanis) on Hiina kuulitõukaja, olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on võitnud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel aastatel 2009–2023 kaheksa medalit, millega hoiab medalivõitude rekordit.

Gong Lijiao
Gong Lijiao (2011)
Isikuandmed
Riik Hiina Hiina
Sünniaeg 24. jaanuar 1989 (35-aastane)
Sünnikoht Luquan
Sportlaskarjäär
Treener Li Meisu
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2020 Tokyo Kuulitõuge
Kuld 2012 London Kuulitõuge
Kuld 2008 Peking Kuulitõuge
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2017 London Kuulitõuge
Kuld 2019 Doha Kuulitõuge
Hõbe 2015 Peking Kuulitõuge
Hõbe 2022 Eugene Kuulitõuge
Pronks 2009 Berliin Kuulitõuge
Pronks 2011 Daegu Kuulitõuge
Pronks 2013 Moskva Kuulitõuge
Pronks 2023 Budapest Kuulitõuge
Sisemaailmameistrivõistlused
Pronks 2014 Sopot Kuulitõuge
Pronks 2018 Birmingham Kuulitõuge
Aasia mängud
Kuld 2014 Incheon Kuulitõuge
Kuld 2018 Jakarta Kuulitõuge
Kuld 2022 Hangzhou Kuulitõuge
Hõbe 2010 Guangzhou Kuulitõuge
Aasia meistrivõistlused
Kuld 2009 Guangzhou Kuulitõuge
Kuld 2019 Doha Kuulitõuge
Aasia sisemeistrivõistlused
Kuld 2008 Doha Kuulitõuge

Gong tegi tiitlivõistluste debüüdi 2007. aasta maailmameistrivõistlustel Osakas, kui pääses finaali ja sai 6. koha.

2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis võitis ta Valerie Vili ja Misleydis Gonzáleze järel pronksmedali. Ta oli esialgu viies, kuid tõusis hõbe- ja pronksmedali võitnud Valgevene kuulitõukajate Natallja Mihnevitši ja Nadzeja Astaptšuki diskvalifitseerimise järel kolmandaks.

2009. aasta maailmameistrivõistlustel Berliinis võitis Gong pronksmedali Valerie Vili ja Nadine Kleinerti järel. Guangzhous toimunud Aasia meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali.

2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Dohas pääses Gong finaali ja sai viimase, 9. koha. Kolme positiivse dopinguproovi andnud finalisti diskvalifitseerimise järel tõusis ta kuuendaks. Aasia mängudel Guangzhous võitis ta koondisekaaslase Li Lingi järel hõbemedali.

2011. aasta maailmameistrivõistlustel Daegus sai Gong esialgu 4. koha, kuid võitis pärast kolmanda koha saanud Nadzeja Astaptšuki diskvalifitseerimist pronksmedali.

2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis oli Gong võistluse lõppedes samuti neljas, kuid võitis Astaptšuki ja Jevgenija Kolodko diskvalifitseerimise järel hõbemedali.

2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas võitis ta tulemusega 19.98 Valerie Adamsi ja Christina Schwanitzi järel pronksmedali.

2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Sopotis võitis ta taas Adamsi ja Schwanitzi järel pronksmedali. Aasia mängudel Incheonis võitis ta kuldmedali, edestades teise koha saanud Iraani kuulitõukajat Leila Rajabit enam kui meetriga.

2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis Gong tulemusega 20.30 hõbemedali, kaotades maailmameistriks tulnud Christina Schwanitzile 7 sentimeetriga.

2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros jäi Gong Michelle Carteri, Valerie Adamsi ja Anita Mártoni järel esimesena medalita.

2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis tuli Gong Mártoni ja Carteri ees tulemusega 19.94 maailmameistriks.

2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Birminghamis oli ta Anita Mártoni ja Danniel Thomas-Doddi järel kolmas. Aasia mängudel Jakartas kaitses ta tiitlit, edestades teise koha saanud kaasmaalast Gao Yangi enam kui kahe meetriga.

2019. aasta Aasia meistrivõistlustel Dohas tuli Gong teist korda Aasia meistriks. Sügisel samal staadionil toimunud maailmameistrivõistlustel kaitses ta maailmameistritiitlit, edestades tulemusega 19.55 Thomas-Doddi ja Schwanitzit.

2021. aastal toimunud olümpiamängudel Tokyos tõukas Gong finaalis isikliku rekordi 20.58 ja tuli Raven Saundersi ja Valerie Adamsi ees olümpiavõitjaks. Sellega sai temast esimene Hinna kergejõustiklane, kes tulnud väljakualal olümpiavõitjaks ja esimene Aasia kuulitõukaja, kes võitnud olümpiamängudel kuldmedali.

2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is jäi Gong tulemusega 20.39 teiseks, kaotades maailmameistriks tulnud Chase Ealeyle 10 sentimeetriga.

2023. aasta maailmameistrivõistlustel Budapestis võitis Gong Ealey ja Sarah Mittoni järel pronksmedali. See oli tema kaheksas medal maailmameistrivõistlustelt, millega ta möödus medalivõitude arvestuses senisest rekordiomanikust, Keenia takistusjooksjast Ezekiel Kemboist.

2024. aasta suveolümpiamängudel Pariisis sai ta 19.27-ga 5. koha.

Tema isiklik rekord on 20.58, mis on tõugatud 1. augustil 2021 Tokyo olümpiamängude finaalis.

Välislingid

muuda