Gabriela Mistral

Gabriela Mistral (õieti Lucila de Maria del Perpetuo Socorro Godoy Alcayaga; 7. aprill 1889 Vicuña – 10. jaanuar 1957) oli Tšiili luuletaja, diplomaat ja feminist, kes esimese ladinaameeriklasena pälvis 1945. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema pseudonüüm oli Gabriela Mistral, mille võttis Gabriele D'Annunzio ja Frédéric Mistrali järgi.

Gabriela Mistral
Sünniaeg	Lucila de María Godoy Alcayaga 7. aprill 1889
Surmaaeg	10. jaanuar 1957 (67-aastaselt) Hempstead
Amet	kirjanik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Koduleht	http://www.gabrielamistral.uchile.cl
Autogramm

Elukäik

Gabriela kasvas üles väikeses Montegrande külas, kus alghariduse sai õde Emelina Molinalt. Tema isa Juan Gerónimo Godoy Villanueva oli kooliõpetaja. Isa hülgas pere, kui Gabriela oli kolmeaastane. 14-aastaselt püüdis Gabriela endaga ise toime tulla ja toetas rahaliselt ka ema, olles kooliõpetaja abi Compania Baja linnas. Tema õmblejannast ema Petronila Alcayaga suri 1929. aastal. Gabriela pühendas oma raamatu "Raie" (Tala) emale.

1904. aastal ilmusid trükis tema esimesed luuletused.

Gabriela Mistral

Looming

Tema luuletustes on kesksel kohal loodus, reetmine, armastus, emaarmastus, mure, reisimine ja Ladina-Ameerika identiteet, mis on mõjutatud indiaanlaste ja eurooplaste kultuurist.

Luulekogud

• 1922 "Muserdus"
• 1938 "Raie"
• 1954 "Surutõrs"