Euroakadeemia
Euroakadeemia (kuni 2009 Euroülikool) oli erakõrgkool Tallinnas.[1] See asutati 1997. aastal.[1]
Euroakadeemial oli korduvalt probleeme kohustusliku hindamise läbimisega.[2] 2018. aastal otsustas sihtasutuse Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu koolile institutsionaalset akrediteeringut mitte anda, põhjendades seda muu hulgas olukorra halvenemisega pärast 2015. aasta akrediteeringut, eelmise hindamise parandussoovituste täitmata jätmisega ja puudustega personaliarenduses.[3] Euroakadeemia suleti 31. augustil 2020 seoses õppetöö läbiviimise õigusest ilmajäämisega.[4][5]
Struktuur ja töötajad 2017. aasta seisuga
muudaEuroakadeemial oli viis teaduskonda: rahvusvahelised suhted (dekaani kohusetäitja prodekaan Leonid Karabeškin), tõlketeaduskond (koordinaator Irina Ladusseva), ärijuhtimine (dekaan Maret Branten, koordinaator Helena Gussarova), keskkonnakaitse (dekaani kohusetäitja Jüri Martin, prodekaan Ljudmilla Martin) ja kujunduskunst (dekaan Jevgeni Hristoforov, prodekaan Katrin Laanoja, õppeosakonna spetsialist Jana Sollmann).[6]
Kõrgkooli rektor oli Jüri Martin. Õppeosakonna sekretär-referent oli Annely Eindok, õppeosakonna peaspetsialist (ÕIS) Kaili Simberg, õppeosakonna vanemspetsialist Veera Truljova, personaliosakonna juhataja Kersti Tani, pearaamatupidaja Inessa Denissova, raamatupidaja Tatjana Senokosova, haldusjuht Esta Ivalo. Raamatukoguga tegeles Dmitri Krasnov ja üliõpilasesinduse esimees oli Elizabeth Saal.[6] Kooli omanik oli MTÜ Eesti Euroinfo Ühing, mille omakapital oli 2015. aasta lõpus 1,3 miljonit eurot.[2]
Üliõpilased
muuda2006/2007. õppeaastal õppis seal 1052 üliõpilast. Õppeaastal 2011/2012 langes üliõpilaste arv alla 1000, õppeaastate 2012/2013 ja 2016/2017 vahel oli neid 600 ümber. Veel 2012/2013 moodustasid välisüliõpilased alla ühe protsendi kogu õpilaskonnast, 2017. aasta vastuvõtuotsuste järgi aga juba 44%.[7] 2019. aasta 12. juuni seisuga õppis Euroakadeemias 280 üliõpilast, nendest 46 esimesel kursusel.[8]
Hindamised
muudaEuroakadeemia ei läbinud 2011. aastal üleminekuhindamist, mistõttu kaotas 1. jaanuarist 2012 õiguse tegutseda ülikoolina ning anda akadeemilisi kraade. Otsustati jätkata rakenduskõrgkoolina.[9]
2016. aastal avastati, et vähemalt 22 välisüliõpilast oli võltsinud Eesti akadeemilise tunnustamise agentuuri hindamisotsuseid, et ilma vajaliku hariduseta Euroakadeemiasse pääseda. 2017. aasta augustis kirjutas haridus- ja teadusminister alla käskkirjale, mille kohaselt ei tohtinud uusi üliõpilasi rahvusvaheliste suhete rakenduskõrgharidusõppesse ja ärijuhtimise magistriõppesse enam vastu võtta. Käskkirja aluseks oli eksperdikomisjoni hinnang, et õppeasutus polnud ka pärast kuut aastat kordushindamisi lahti saanud mitmesugustest puudustest. Rahvusvaheliste suhete eriala pea 40 õppejõust töötas täiskohaga alla kolmandiku, vaid ühel oli rahvusvaheliste suhete alane kvalifikatsioon ning enamik neist olid tagasihoidlike erialaste saavutustega külalisõppejõud. Ärijuhtimise magistriõppekava 17 õppejõust töötas täiskohaga vaid kaheksa, mis väljendus ka magistritööde kvaliteedis. Euroakadeemiat vaevas õppejõudude vähesus, üliõpilaste puudust leevendati Aafrikast pärit õppijatega, kellele esitati sisseastumiseks madalad nõuded. Enne otsust tühistada rahvusvaheliste suhete ning ärijuhtimise õppekavad võimaldati vastu võetud üliõpilastel soovi korral asuda õppima Euroakadeemia teistel õppekavadel.[2]
Sama aasta septembris nimetas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Euroakadeemia ebausaldusväärseks õppeasutuseks ning keeldus uutele välisüliõpilastele elamislube andmast. Põhjuseks toodi elamislubade väärkasutamisega seotud rikkumised. Osa õppuritel ei olnud vajalikku keele- ega haridustaset ning neil polnud äraelamiseks piisavalt raha. Kahtlustati ka, et Skype'i teel läbi viidud sisseastumisvestlustes abistati kandidaate või võisid ekraani taga olla hoopis teised inimesed kui need, kes Tallinnas õppima asusid. Politseimajja intervjuule kutsutud üliõpilane, kelle keeletasemeks oli Euroakadeemia hinnanud B2, suhtles vene keeles väga halvasti. Tallinna lennujaamas peeti kevadel kinni inimene, kes hoolimata Euroakadeemias õppimiseks antud elamisloast polnud seitse kuud Eestis viibinud. Kool ei olnud piisaval määral järginud PPA-ga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt pidi kool saatma PPA-le vestlustest ekraanitõmmised ja kordusvestluste helisalvestised.[7]
29. augustil 2018 otsustas EKKA hindamisnõukogu Euroakadeemiale akrediteeringut mitte anda, kuna olukord oli halvenenud võrreldes eelmise institutsionaalse akrediteerimisega kolm aastat tagasi, eelmise hindamise parandussoovitusi ei olnud täidetud ja ilmnes puudusi personaliarenduses.[3] Rektor Jüri Martin lubas EKKA otsuse edasi kaevata.[10] Sama aasta septembris alustati riiklikku järelevalvet Euroakadeemia õppetegevuse nõuetele vastavuse hindamiseks.[8]
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps allkirjastas 2019. aasta 11. juunil käskkirja, milles seisis, et järelevalve käigus tuvastatud asjaolude kohaselt ei vasta Euroakadeemia õppetegevus kõrgkoolile esitatud nõuetele ja õppekvaliteet on märgatavalt halvenenud. Õppeasutusele heideti ette õppetöö läbiviimise ja kogu kõrgkooli toimimise jätkusuutmatust, samuti läbipaistmatut, mittesüsteemset ja õigusvastast juhtimist ning õiguskindluse ja selguse puudumist. Koolil puudus ülevaade õppejõudude tegelikust kvalifikatsioonist ja tööülesannetest, esitatud andmed olid vastuolulised ning ei vastanud osaliselt tegelikkusele. Õppetööd viisid suuresti läbi administratiivtöötajad, kellega polnud töölepingut sõlmitud. Palju oli külalisõppejõude, kes ei pruukinud vastata keeleoskuse nõuetele. Üliõpilasi immatrikuleeriti ilma õppima asumise eeltingimuste täitmist kontrollimata. Reps tegi valitsusele ettepaneku tühistada Euroakadeemiale antud õppe läbiviimise õigus ja õigus väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, samuti keelata üliõpilaste vastu võtmine. Euroakadeemia rektori Jüri Martini sõnul polnud etteheited probleemsed.[8]
Valitsuse otsuse kohaselt jäi Euroakadeemia õppe läbiviimise õigusest ilma alates 31. augustist 2020.[4] Samast kuupäevast alates on Euroakadeemia suletud.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Euroakadeemia". Eesti Entsüklopeedia. 2011. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kund, Oliver (31. august 2017). "Kolmas hoiatus viis erialade sundsulgemiseni". Postimees. Vaadatud 21. jaanuaril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 "Euroakadeemia ei saanud õppetegevuseks vajalikku akrediteeringut". Eesti Rahvusringhääling. 29. august 2018. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 Mäekivi, Mirjam (25. juuli 2019). "Valitsus toetas Euroakadeemialt õppeõiguse äravõtmist". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 "Õppeasutuse üldandmed". EHIS. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ 6,0 6,1 "Euroakadeemia kõik kontaktid". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2017.
- ↑ 7,0 7,1 Kund, Oliver (14. september 2017). "Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta". Postimees. Vaadatud 21. jaanuaril 2022.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Mäekivi, Mirjam (12. juuni 2016). "Reps paneb Euroakadeemia kinni". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ Luts, Priit (5. oktoober 2011). "Euroakadeemia tudengid jäävad lubaduste kiuste kraadita". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.
- ↑ Ellermaa, Elo (3. september 2018). "Euroakadeemias algas õppeaasta tudengitele murelikult". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 21. jaanuaril 2023.