Enn Tõugu

Enn Tõugu (20. mai 1935 Tallinn – 30. märts 2020) oli eesti arvutiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).

Enn Tõugu 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil

Enn Tõugu räägib teadusilma ja poliitikute vahel olevast lõhest. TTÜ Küberneetika maja, 2018

Teadustöö põhisuunad olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Ta osales algupärase miniarvuti STEM valmistamisel 1962–1963 ning juhtis Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvahelise tuntuse pälvinud tarkvarasüsteemide (PRIZ, NUT) loomist. Ta on Eesti esimese ekskavaatori üks loojaid ja arendajaid aastatel 1956–1959.

Elulugu

Lapsepõlv

Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas juristi peres. 14. juunil 1941 küüditati ta koos isa, ema ja vennaga Venemaale Uržumi lähedale Kirovi oblastisse. 1946. aastal lubati tal üksinda (ema suri 1945. aastal) asuda Eesti NSV-sse tagasi, kus hakkas elama tädi juures Haabersti külas.

Haridustee

1942. aastast õppis ta Terebilovka külas asuvas (venekeelses) neljaklassilises koolis. Eestis lõpetas ta 1949. aastal Haabersti 7-klassilise kooli, 1953. aastal Tallinna 20. Keskkooli (hõbemedaliga) ja 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal (cum laude).

Huvi teadusuuringute vastu ajendas edasi õppima arvutiteadust. Tänu akadeemik Aleksander Voldekile, kelle algatusel loodi Tallinna Elektrotehnika Instituut ning kes saatis noori insenere Leningradi ja Moskvasse õppima, pääses ka Enn Tõugu end täiendama Leningradi Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas arvutustehnika erialal 1961 (cum laude).

1965 kaitses Enn Tõugu Valgevene NSV Teaduste Akadeemia juures tehnikateaduste kandidaadi väitekirja "Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga" ja 1973 Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja "Arvutusmudelite rakendamine masinprojekteerimise tarkvaras" (kinnitati 1974), 1978 anti talle professori kutse. 1980 täiendas ennast Pariisi Ülikoolis.

Töökohad

Juba õpingute ajal asus Enn Tõugu tööle Tallinna Ekskavaatoritehase, kus aastatel 1956–1959 lõi konstruktorina kaasa esimese eesti ekskavaatori projekteerimisel ja sai hea inseneripraktika. Aastatel 1959–1976 töötas ta Elektrotehnika/Projekteerimis-tehnoloogilise ja Teadusliku Uurimise Instituudi / M. I. Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase TUI vaneminsener-konstruktori, vanemteaduri, grupijuhina; arvutitehnoloogia/masinprojekteerimise laboratooriumi juhataja ning masinprojekteerimise osakonna juhatajana.

Tallinna Tehnikaülikoolis töötas aastatel 1963–1992, 1997–2016, olles seal matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1963–1966, arvutustehnika kateedri tunnitasuline õppejõud 1966/67, 1972/73; vanem teaduslik töötaja (tehniline küberneetika) 1970; automaatika kateedri vanemõpetaja 1973, professor 1973–1983; küberneetika baaskateedri professor 1983–1992; TTÜ küberneetikainstituudi tarkvara osakonna professor-konsultant 1997–2001, vanemteadur 2001–2006, erakorraline juhtivteadur 2006–2016.

1976. aastal asus ta tööle ENSV / Eesti TA Küberneetika Instituuti, kus töötas tarkvaraosakonna juhataja 1976–1992, professor-konsultandi 1992–1997, vanemteaduri 1992–2005 ja juhtivteaduri 2005–2015 ametikohtadel. Aastatel 1989–1991 oli ta Intexi juhatuse esimees, 1992–2000 Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli teleinformaatika instituudi professor, 2000–2007 EBSi infotehnoloogia õppetooli professor ning 2008–2010 Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik. 2017. oli ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks informaatika alal valiti Enn Tõugu 1981. aastal. Ta kuulus akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonda ning oli aastatel 1985–1991 osakonna akadeemik-sekretär. Aastatel 2004–2014 oli akadeemia juhatuse vabaliige.

Teadustöö

Kuni 1970. aastate keskpaigani olid Enn Tõugu uuringud suunatud juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvarale, haarates nii optimeerimismeetodeid kui ka andmetöötlust ja -struktuure. Küberneetika instituudis said tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks programmide automaatne süntees, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Juhtivteadurina tegeles ta usaldusväärsete tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiaalaste projektidega.

Enn Tõugu oli Eesti arvutiteaduse üheks alusepanijaks. Tema õpilasi võib kohata terves maailmas. Korduvalt oli ta külalisteaduriks Stanfordi Ülikoolis (USA) 1989 ja Turingi Instituudis (Suurbritannia) 1984 ja 1986, samuti Kestreli Instituudis (USA) 1998, Pariisi ülikoolis, Norra tehnika ja loodusteaduste ülikoolis (NTNU) 1999, NSVL teaduste akadeemia Novosibirski arvutuskeskuses ning külalislektoriks Tampere Tehnikaülikoolis 1991, Kopenhaageni Tehnikaülikoolis 1991. Tema sulest on ilmunud seitse monograafiat ja üle 220 teadusartikli. Kuni viimaste eluaastateni avaldas Enn Tõugu ajakirjanduses arvamust teaduse ja ühiskonna kohta.

Teaduskorralduslik tegevus

Enn Tõugu on olnud mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige: Programmirovanije (1978–1989), Science of computer programming (1982–2002), Knowledge-based systems (1991–…), Computing and informatics (1989–…). Ta oli Eesti TA juhatuse liige 2004–2014; Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär 1985–1991; infotehnoloogia juhtide koolituse algataja Estonian Business Schoolis; Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige, president 1998–2000.

Poliitiline tegevus

Ta oli NLKP liige 1981–1989. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik 1989–1991..

Tõugu oli presidendikandidaat 1996. aasta Eesti presidendivalimiste valmiskogu esimeses voorus.

Teosed

Enn Tõugu avaldas seitse monograafiat ja üle kahesaja teadusartikli.

• Enn Tõugu. Elu nagu etendus. Tallinn: Kirjastus Varrak, 2017, 368 lk, ISBN 978-9985341612
• Enn Tõugu. Arvutid, küberruum ja tehismõistus: Noppeid arvutite imepärasest eduloost. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2018, 195 lk, ISBN 978-9985588475
• Ė. Kh Tyugu, Algorithms and Architectures of Artificial Intelligence (Frontiers in Artificial Intelligence and Applications), IOS Press, 2007. ISBN 9781586037703
• Enn Tyugu, Knowledge-Based Programming (Turing Institute Press Knowledge Engineering Tutorial Series), 1988. ISBN 9780201178159

Tunnustus

• 1967 Nõukogude Eesti preemia
• 1985 orden Austuse märk (arvutustehnika arendamise ja teaduskaadri ettevalmistamise eest)
• 1987 NSV Liidu riiklik preemia
• 1995 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2010 Academia Europaea liige
• 2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest

Harrastused

Purjetamine, suusatamine. Eesti noortemeister purjetamises 1950, tegutsenud ka purjespordikohtunikuna.

Isiklikku

Tema isa Harald Tõugu (1891–1942) oli jurist.

Ta küüditati lapsena koos vanemate ja vennaga Siberisse.

Enn Tõugu oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa Nelli oli rahvuselt armeenlane, abielust sündisid poeg ja tütar, poeg Armen Tõugu on füüsiku haridusega Kristlaste Osaduse pastor Saksamaal; tema tütar Mari on muusikaterapeut Norras.

Tema teine abikaasa oli Milvi ja abielust sündis tütar Killu. Kolmas abikaasa oli Juta.

Kirjandus

• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 128-129.
• EE 2000, 14, portr.
• TTÜ arhiiv. Isikutoimik, portr.
• EmajBL 2003, portr.
• Veskimäe, R. Põline partituur: Eesti teadlased horisondil. Tln., 2007. Lk. 131–141.
• Maidla, M. Akadeemik Enn Tõugu. – Teaduste Akadeemia – Eesti koolektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 141–147.

Välislingid

• Enn Tyugu @IOC
• 1997, Professor Enn Tyugu @KTH
• 1997, The NUT System
• Akadeemik Enn Tõugu 75 (pdf)
• Enn Tõugu Eesti Teadusinfosüsteemis
• Enn Tõugu TA kodulehel
• Arvutite üliintelligentsuse müüt, sirp.ee, 5. jaanuar 2018.
• Marju Himma. "Enn Tõugu: ma õpetaksin koolis aurumasinate asemel arvuteid". ERR Novaator, 13. aprill 2018