Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919, jõustus avaldamisega Riigi Teatajas 9. juulil 1919 ja kehtis kuni 20. detsembrini 1920.

20. detsembril 1919 täiendati põhiseadust paragrahviga 12-a, mis jõustus 24. detsembril 1919 (Asutava Kogu poolt 20. dets. 1919. a. vastuvõetud Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, RT 1919, 109, 199).

Põhiseaduse § 25 kaotas kehtivuse 9. augustil 1920 (RT 1920, 113/114, 244).

§ 12-a jäi kehtima ka pärast uue põhiseaduse jõustumist 21. detsembril 1920 ja kaotati eriseadusega 19. novembril 1921 (RT 1921, 101, 192).

Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919 a. vastuvõetud

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord.

RT 1919, 44, 91.

I. Üleüldised määrused.

§ 1. Eesti on iseseisev rippumata demokraatlik vabariik.

§ 2. Eesti vabariigi maa-alasse kuulub: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja ümbruskonnaga, Tartumaa ühes Piirisaarega, Petserimaa (Petseri linn ühes Petseri, Irboska (Isborski), Pankovitsa ja Labotka (Slobotka) vallaga, Võrumaa ühes Vana-Laitsina vallaga, Viljandimaa, Pärnumaa ühes Öpiku (Ipiku), Laatre (Mõisaküla), Araveste, Metsküla ja Heinaste vallaga, Valga linn ühes Valga, Paju, Sooru, Luke, Oomuli, Põdeli ja Ergmäe vallaga ning muud piiriäärsed mannermaakohad, kus Eesti rahvas elamas; Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Ruhnu, Kihnu, Vormsi, Osmussaar, Pakri saared, Naissaar, Äigna, Pranglisaared, Suur- ja Väike-Tütarsaar ning teised Lääne mere, Riia ja Soome lahe saared ja leetseljakud, mis seespool järgmist piirkonda: Alates Heinaste valla lõunapiirilt läheb lõuna poolt Greetagrunti läbi Grnw. ida pik. 23° 16' ja p. l. 57° 40' punktini, pöörab sealt Kalgrundi peale ida p. 22° 45' ja p. l. 58° punktini, läheb sealt Sõrvesääre leetseljaku otsa, ida pik. 22° ja p. l. 57° 46' punktini, läheb sealt paralleli mööda kuni 21° meridianini, sealt meridiani mööda kuni p. l. 59°-ni, sealt pöörab Soome lahte ja läheb õigel joonel põhja poolt Revelsteini leetseljakut ida p. 25° ja p. l. 59° 53' punktini, läheb sealt paralleli mööda põhja poolt Suurt Tütarsaart kuni 28° 10' meridianini.

Eesti vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine naabririikidega mannermaa ja mere poolt sünnib rahvusvaheliste lepingute läbi ja tingimustel, mis lepingutes ette nähtakse.

Märkus: Eesti vabariigi maa-ala ulatus mere poolt on tähendatud sellele valitsemise ajutise korrale juurelisatud kaardile nr. 1557.

§ 3. Eesti vabariigi riigikeeleks on Eesti keel.

Nendes kohtades, kus elanikkude enamus mitte Eesti, vaid kohalisel vähemus-rahvusel on, võib kohaliku omavalitsuseasutuste asjaajamise keeleks olla selle vähemus-rahvuse keel, kusjuures igaühel õigus on neis asutustes riigikeelt tarvitada, Kohalikud omavalitsusasutused, kus vähemus-rahvuse keel tarvitusel on, peavad riigikeelt tarvitama omas läbikäimises riikliste asutustega, kui ka nende teiste omavalitsusasutustega, kus mitte sama vähemus-rahvuse keel tarvitusel ei ole.

Kohalikkudest vähemusrahvustest kodanikkudel on õigus riiklistesse keskasutustesse kirjalikult omas keeles pöörata. Vähemus-rahvuste keelte tarvitamine kohtu ja kohalikkudes riiklistes asutustes määratakse ligemalt eriseadustes.

Märkus: Kohalikkudeks vähemus-rahvusteks peetakse sakslasi, venelasi, rootslasi ja lätlasi.

II. Kodaniku õigustest ja kohustustest.

§ 4. Kõik Eesti vabariigi kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Seisuslisi eesõigusi ja tiitlid Eesti vabariigis ei ole.

§ 5. Eesti vabariigis on algharidus kõikidele kooliealistele sunduslik ja maksuta. Iga vabariigi kodanik võib omas emakeeles haridust saada.

§ 6. Ühegi Eesti vabariigi kodaniku isiku- ja korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust, südametunnistuse-, usutunnistamise-, sõna-, keeletarvitamise-, trüki-, koosoleku-, ühinemise- ja liikumisevabadust ei või kitsendada muidu, kui tingimustel, mis seadustes määratakse.

§ 7. Eesti vabariigis tuleb kindlustada igale kodanikule inimväärilise ülespidamise õigus sellekohases seaduses määratud korras; selle õiguse teostamiseks tuleb kindlustada kodanikkudele õigus maad saada harimiseks ja eluasemeks ning võimalus tööd saada, samuti ema- ja tööjõukaitse ning nooruse, vanaduse, töövõimetuse ja õnnetuste puhul tarviliku toetuse saamine riigilt.

§ 8. Eesti kodanikkude vabadusi ja õigusi kitsendada ning iseäralisi kohustusi määrata võib ainult seaduslikus korras väljakuulutatud sõjaseisukorra põhjal ja sellekohaste seaduste piirides.

III. Võimudest.

§ 9. Eesti vabariigi kõrgem võim kuulub Eesti vabariigi rahvale. Rahva nimel ja tema valikul teostab kõrgemat võimu Asutav Kogu. Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni.

Asutava Kogu volitusel ja valve all teostab ülemat valitsuslist võimu vabariigi valitsus. Asutava Kogu volitusel ja vabariigi nimel teostab ülemat kohtulist võimu riigikohus.

Asutav Kogu, vabariigi valitsus ja riigikohus teostavad nendele antud võimu, alalõpmata hoides ja kaitstes vabariigi välist rippumatust ja puutumatust, rahva õigusi ja head käekäiku, sisemist avalikku korda ja julgeolekut, ning kodanikkude õigusi ning vabadusi.

IV. Asutav Kogu.

§ 10. Asutav Kogu seab oma ülesandeks:

Välja anda Eesti vabariigi põhiseadus välja anda ühes kodanikkude õiguste ja vabaduste aluste kindlaksmääramisega; ühtlasi kindlaks määrata maakorralduse ja tähtsamate ühiskondliste uuenduste alused.

§ 11. Kuni jäädavas põhiseaduses ettenähtud seadusandline asutus oma tegevust ei ole alganud, teostab Asutav Kogu riigi seadusandlist ja juhtivat võimu; tema

a) annab välja seadusi;

b) määrab vabariigi sissetulekute ja väljaminekute eelarve, kinnitab vabariigi kontrolöri aruanded, otsustab laenude ja raha tegemist;

d) valib vabariigi valitsuse liikmed ehk ministrid ja nende kohuste täitjad ja vabariigi valitsuse esimehe ehk peaministri ja tema asemiku, riigikohtu liikmed ja esimehe ja riigikontrolöri ja kinnitab ametisse riigi kontroll-nõukogu liikmed;

e) arutab ja kinnitab võõraste riikidega tehtavad lepingud ja liidud; volitab sõda kuulutama ja rahu tegema; kuulutab välja sõjaseisukorra;

g) teostab ülemvalvet vabariigi valitsuse tegevuse üle ja võib temalt ja tema liikmetelt aru pärida ja neid vastutusele võtta ning juhtnööre ja ülesandeid valitsusele anda.

§ 12. Jooksva seadusandluse jaoks eraldab Asutav Kogu oma liikmetest erilise seadusandlise delegatsioni, kelle täita on Asutava Kogu istangute vaheaegadel ka muud Asutava Kogu poolt pealepandud kohustused. Selle delegatsioni korralduse ja võimkonna määrab kindlaks Asutav Kogu ligemalt eriseaduses.

§ 12-a. Asutava Kogu ja seadusandliku delegatsiooni istumiste vaheaegadel täidab riikliku iseloomuga jooksva seadusandluse ülesandeid vabariigi valitsus.

Selle paragrahvi põhjal vabariigi valitsuse poolt väljaantud seadused ja krediidimääramised lõpetavad oma maksvuse, kui nad kahe nädala jooksul peale Asutava Kogu istumiste vaheaja lõppemist Asutavale Kogule vabariigi valitsuse poolt kinnitamiseks ette pole pandud, ehk kui nad peale ettepaneku Asutava Kogu poolt kinnitamist ei leia.

Tähendus: Ei ole vabariigi valitsus käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul selle seaduse põhjal väljaantud seadust või krediidi määramist Asutavale Kogule kinnitamiseks ette pannud, kuulutab Asutava Kogu juhatus ta maksvusetaks.

Sel seadusel on edasilükkamatuse iseloom.

RT 1919, 109, 199.

§ 13. Asutava Kogu seadused, millel edasilükkamatuse iseloom puudub, peab ette pandama rahvale vastuvõtmiseks ehk tagasilükkamiseks, kui 25.000 hääleõiguslist kodanikku ehk 1/3 Asutava Kogu liikmetest seda nõuavad. Asutav Kogu määrab tingimused ja tähtajad, mis rahvahääletamisel täitmisele võtta.

Eesti kodanikkudele kindlustatakse seaduste algatusõigus, kui sellekohane ettepanek tehtakse vähemalt 3000 hääleõigusliku kodaniku poolt, korras, mis lähemalt määratakse sellekohases seaduses.

§ 14. Asutava Kogu kutsub erakorraliselt kokku A. K. juhatus, kas enda algatusel, vabariigi valitsuse ehk 20 Asutava Kogu liikme nõudmisel. Hädaseisukorras võib Asutava Kogu kokku kutsuda vabariigi valitsus.

V. Vabariigi valitsus.

§ 15. Eesti vabariigi ülemat korraldavat ja täidesaatvat võimu teostab vabariigi valitsus. Tema valitseb kõigi vabariigi sise- ja välisasjade üle, kokkukõlas seadustega ja määrustega, mis Eestis maksavad, samuti ka juhtnööridega ja ülesannetega, mis Asutava Kogu poolt temale antakse:

a) hoolitseb vabariigi sisemise ja välise julgeoleku ja kaitse eest. Hädaseisukorras võib vabariigi valitsus Asutava Kogu istangute vaheajal kogu riigi ehk tema üksikud osad sõjaseisukorda kuulutada. Niisugusel korral kutsutakse Asutav Kogu viibimata kokku;

b) määrab sõjaministri ettepanekul vabariigi rahvaväe ülemjuhataja;

d) hoolitseb vabariigi rahaasjade eest, paneb Asutavale Kogule ette riigi sissetulekute ja väljaminekute eelarved ja aruanded;

e) paneb Asutavale Kogule ette seaduste eelnõud;

f) annab Asutavale Kogule aru omast tegevusest ja kavatsustest.

§ 16. Vabariigi Valitsus valitakse üheks aastaks ehk, kui jäädav põhiseadus varemalt välja töötatakse ja maksma pannakse, selle põhjal moodustatud valitsuse tegevusesse astumiseni.

§ 17. Vabariigi valitsuse tegevust ühtlustab ja valitsuse koosolekuid juhatab valitsuse esimees, ehk tema äraolekul tema asemik, kes mõlemad valitakse valitsuse ametikestvuse ajaks.

Valitsus on otsusevõimuline, kui vähemalt pool tema liikmeid koos on. Valitsuse koosolekud on kinnised.

Vabariigi Valitsuse esimehe ja liikmete vahekorra ja Valitsuse tegevuse korraldamise kohta pannakse maksma lähemad määrused eriseaduse väljaandmise teel.

§ 18. Asjad, mis Vabariigi valitsusele alluvad, jagatakse Asutava Kogu poolt ametkondade ehk ministeriumite järele Valitsuse liikmete vahel ära. Ministeriumid on: 1) haridus-, 2) kaubandus- ja tööstus-, 3) kohtu-, 4) põllutöö-, 5) raha-, 6) sise-, 7) sõja-, 8) teede-, 9) toitlus-, 10) töö- ja hoolekande- ja 11) välisministerium.

Märkus 1.: Asutaval Kogul on õigus kaks ehk rohkem ametkonda ühe valitsusliikme juhatada anda.

Märkus 2.: Kohalikkude vähemusrahvuste kulturhuvide kaitseks luuakse haridusministeriumi juure kulturosakonnad, kelle juhatajad (rahvussekretärid) vähemusrahvuste organisatsionide ettepanekul vabariigi valitsuse poolt ametisse määratakse. Küsimustes, milles osakondade juhatajad (rahvussekretärid) haridusministri otsusega nõus ei ole, on neil õigus esineda referentidena vabariigi valitsuses.

VI. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmete õigustest.

§ 19. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmed vastutavad üleüldisel alusel niihästi harilikkude süütegude eest, mis nende poolt korda saadetud Asutava Kogu ehk valitsuse liikmeks olemise ajal, kui ka süütegude eest, mis nende poolt korda saadetud ametikohuste täitmisel ehk täitmise puhul.

Asutavas Kogus ehk tema komisjonides ettekantud mõtteavalduste ja seletuste eest ei või kedagi vastutusele võtta.

§ 20. Asutava Kogu ja vabariigi valitsuse liikmeid võib nende poolt kordasaadetud süütegude pärast vastutusele võtta ehk aresteerida ja nende korterid läbi otsida ainult Asutava Kogu ehk, kui A. K. koos ei ole, § 12. ettenähtud seadusandlise delegatsioni otsuse põhjal. Eitav otsus on lõpulik. Jaatava otsuse põhjal vastutusele võtmise asjus lahkub kaebealune ametikohuste täitmiselt ning asja arutamine allub riigikohtule.

§ 21. Asutava Kogu ja valitsuse liikmed on vabastatud riigikaitse teenistuse kohustest.

VII. Seaduste ja määruste jõud.

§ 22. Kõik senised seadused ja seaduslised määrused jäävad maksma, kuni Asutav Kogu, vabariigi valitsus, ehk muud sellekohased seaduslikud võimud neid seaduslises korrras ei kaota, ei muuda, ega täienda, ehk kui see valitsemise ajutine kord neid ei ole juba kaotanud, muutnud ehk täiendanud.

§ 23. Vabariigi seadused omandavad seadusliku jõu nende vastuvõtmisega Asutava Kogu ehk vabariigi seadusandlise asutuse poolt ja hakkavad maksma "Riigi Teatajas" avaldamise ja kohalejõudmise päevast, kui mitte teist tähtaega ja teistsugust avaldamise korda A. K. poolt ei ole ettenähtud.

VIII. Valitsemise ajutise korra elusseviimine ja muutmine.

§ 24. Seda valitsemise ajutist korda võib muuta ainult siis, kui vähemalt pool Asutava Kogu liikmete üleüldisest arvust sellega nõus on.

§ 25. Vabariigi ajutine kord hakkab maksma tema avaldamise päevast "Riigi Teatajas" ja maksab kuni Eesti vabariigi põhiseaduse väljakuulutamiseni.

Asutava Kogu esimees: A. Rei.

Sekretäär: H. Martna.

Välislingid

• Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord (RT 1919, 44, 91).