Cesvaine (läti) (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas. Cesvaines on sündinud Jakob Michael Reinhold Lenz.

Cesvaine
läti Cesvaine
Pindala: 5,1 km² (2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1210 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 56° 58′ N, 26° 18′ E
Cesvaine (Läti)
Cesvaine

Linnas asub endise linnuse alale ehitatud eklektiline Cesvaine loss.

Linna jääb Cesvaine raudteejaam.

Cesvaine sõpruslinn on Märjamaa.

Ajalugu

muuda

Cesvaines asus latgalite muinaslinnus. Cesvainet on esimest korda mainitud Jersika valitseja Vissevalde ja Alberti vahelises lepingus 1209. aastal (urbs Zcessowe).[3] 1211. aastal jagasid Riia piiskopkond ja Mõõgavendade ordu ümbruskonna maad omavahel ära; Cesvaine jäi ordu valdusse. 1213. aastal täpsustati omavahelisi piirisuhteid Jersika aladel ning siis jäi Cesvaine juba piiskoppide valdusse.

 
Linnusevaremed

1399. aastal hakkas piiskopkond latgalite vana puidust linnuse asemele rajama uut kivist kantsi.[4] 1572. aastal läänistas Poola kuningas Zygmunt II August linnusele kuuluvad mõisad Sesswegeni, Gravendahli, Aiskuje ja Busskowsky koos Cesvaine aleviga vabahärra Johann Taube von Fierile. 1577 juunis läks tsaar Ivan Groznõi 50 000-mehelise Vene väega Pihkvast endise Riia peapiiskopkonna kaudu Liivimaale ja vallutas kerge vaevaga maa idaosas hulga linnuseid. Krustpilsist (Kreuzburg) naastes hõivati 18. augustil Laudona (Laudohn) ja jõuti Cesvaine alla. Sealne kindlus ei alistunud ja pani kaua vastu. Venelaste kaotused olid suured, kuid 21. augustil linnus langes.[5] Venelased korraldasid veresauna: suur osa aadlikest aeti teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapeti kohe.[6] 1582. aastal said poolakad linnuse tagasi ja Taube sai oma valdustesse naasta. Asulas oli toona 80 maja.[3] 1626. aastal vallutasid ja põletasid poolakad osaliselt purustatud linnuse uuesti maha.[7] 1656. aastal, oletatavasti Vene-Rootsi sõja käigus purustati linnus põhjalikult ja see jäi lõplikult varemetesse.[3]

18. sajandil oli Cesvaine mõis Simon von Zoritschi käes. 1815. aastast kuulus see von Wulfide perele. 1896. aastal rajati sinna Cesvaine loss.

1950. aastal sai Cesvainest töölisasula (sisuliselt alev). Linn 1991. aastast. 2009. aastani asus Madona rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Cesvaine piirkonna keskus.

Kaitstavad objektid

muuda

Riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised on metsavahi maja, Cesvaine mõisa park, Cesvaine kirik, tallid, Cesvaine loss, selle kolm kaminat, nelja toa laemaalingu, kamin-ahi, uste komplekt ja üheksa toa interjöör,[8] Cesvaine linnamägi ja Cesvaine piiskopilinnuse ase.[9] Regionaalse kaitse all on Cesvaine keskaegne kalmistu ehk Rootsi hauad.[10]

Looduskaitse all on vaher (ümbermõõt 3,55 m), paju (5,7 m) ja Cesvaine lossi tamm (4,2 m).[11]

Pilte

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 Rimša castle
  4. lk 230, Hagemeisters Geschichte
  5. Scriptores rerum livonicarum: Bd. I. Balthasar Russow., lk 124
  6. Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 285, ISBN 978-9985-876-83-1
  7. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung, Bornhaupt, lk 60
  8. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2021. Vaadatud 8. juunil 2019.
  9. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2021. Vaadatud 8. juunil 2019.
  10. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2022. Vaadatud 29. oktoobril 2022.
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid

muuda