Bayreuthi vürstkond

(Ümber suunatud leheküljelt Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond)

Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru. Alates Nürnbergi linnusekrahv Friedrich VI-le Brandenburgi margi läänistamisest aastal 1415/17 andsid Hohenzollerni vürstid markkrahvitiitli oma Frangimaa valdustele, kuigi vürstkond pole kunagi olnud mark. 1604. aastani kasutasid nad oma residentsina Plassenburgi lossi Kulmbachis, mistõttu kutsuti nende territooriumi kuni keisririigi kaotamiseni 1806. aastal ametlikult Kulmbachi vürstkonnaks või Brandenburg-Kulmbachi markkrahvkonnaks.

Fürstentum Bayreuth/
Markgraftum Brandenburg-Kulmbach

Bayreuthi vürstkond/
Brandenburg-Kulmbachi markkrahvkond


1398–1791
Vapp
Brandenburg-Bayreuthi vürstkond aastal 1791, kui see müüdi Preisimaale
Valitsusvorm vürstkond
Osa Saksa-Rooma riigi vasall
Pealinn Kulmbach aastani 1604,
Bayreuth aastast 1604

Geograafia

muuda
 
Ida-Frangimaa territooriumid 1400. aasta paiku, Nürnbergi linnusekrahvkond sinisega

Kulmbach-Bayreuthi vürstkond tekkis endise Nürnbergi linnusekrahvkonna põhjapoolsetest kõrgendikest (Oberland), samas kui lõunapoolsetest tasandikest (Unterland) moodustus Ansbachi vürstkond. Lõplik piiri määramine toimus 1541. aasta Regensburgi jagamiskokkuleppega, millega lisati Bayreuthile mõned väikesed Unterland territooriumid, mis ei olnud ühenduses Oberland tuumikterritooriumiga, ulatudes kuni Frangi metsa ja Fichtelgebirgeni. Olles mägine ja tiheda metsaga, oli enamus maast vähese põllumajandusliku kasutusega, ometi viisid maavarad, peamiselt maagimaardlad arvukate kaevanduste rajamiseni.

Bayreuthi residentsi kõrval hallati Oberland ja Unterland territooriume eraldi vastavalt Hofist ja Neustadt an der Aischist.

Ajalugu

muuda

Vürstkond tekkis pärast Hohenzollernist Nürnbergi linnusekrahvi Friedrich V surma 21. jaanuaril 1398, kui tema maad jaotati tema kahe poja vahel: vanem, linnusekrahv Johann III sai Kulmbach-Bayreuthi ja noorem, Friedrich VI sai Ansbachi vürstkonna.

Kaks vürstkonda taasühendati pärast Johanni surma 11. juunil 1420 noorema poja, Friedrichi poolt. Konstanzi kirikukogul aastal 1415 andis keiser Sigismund Friedrichile päriliku tiitli Brandenburgi kuurvürst (kui Friedrich I). Friedrich müüs lõpuks oma linnusekrahvi tiitli Riigilinn Nürnbergi kodanikele. Pärast tema surma aastal 1440 jaotati tema territooriumid taas poegade vahel: vanim, Johann Alkeemik loobus oma esmasünniõigusest ja järgnes oma isale Kulmbach-Bayreuthis, samas teine, Friedrich Raudhammas sai Brandenburgi kuurvürstkonna. Ansbach läks kolmandale pojale Albrecht Achillesele.

Kuna Johann Alkeemik ei saanud meessoost pärijaid, loobus ta aastal 1457 oma õigustest, misjärel läks Kulmbach-Bayreuth tema vennale Albrecht Achillesele. Kui vanim vend, Brandenburgi kuurvürst Friedrich Raudhammas aastal 1470 tagasi astus, ühendas Albrecht kõik Hohenzollerni territooriumid oma võimu alla. Pärast Albrechti surma aastal 1486 jaotati Frangimaa vürstkonnad lõpuks vastavalt tema Dispositio Achillea korraldusele, andes need tema noorematele poegadele tema teisest abielust Saksimaa Annaga, markkrahv Siegmundile ja tema vennale Friedrich II-le.

Vanem liin

muuda
 
Plassenburg Kulmbachis

Kui Brandenburgi kuurvürstkonnast sai tõusva Hohenzollerni dünastia võimubaas, valitsesid Kulmbach-Bayreuthi vürstkonda Friedrichi järeltulijad, ajutiselt personaalunioonis Ansbachiga. Valitsejad olid üldiselt tuntud kui Brandenburg-Bayreuthi markkrahvid (kuigi Bayreuth pole üldsegi Brandenburgi lähedal). Kulmbach-Bayreuth sai aastal 1500 Frangimaa ringkonna osaks.

Pärast aastat 1541, kui auahne markkrahv Albrecht Alkibiades võttis võimu Kulmbach-Bayreuthi üle, tormas ta Schmalkaldeni sõja lahinguväljadele, vahetades mitmel korral pooli keiser Karl V ja Schmalkaldeni liidu luterlike vürstide vahel. Aastal 1552 sütitas ta Teise markkrahvisõja Nürnbergi ning Würzburgi ja Bambergi vürstlike piiskopkondade vastu. Tema hüppelised plaanid taasluua keskaegne Frangimaa hertsogkond temaga eesotsas lõppesid täieliku kaotusega ja riigivande alla panemisega aastal 1554.

Albrechtile järgnes aastal 1557 tema nõbu, markkrahv Georg Friedrich, kes aastast 1577 valitses ka Preisimaa hertsogiriigis teovõimetu Hohenzollernist sugulase, hertsog Albrecht Friedrichi regendina. Georg Friedrichi surmaga aastal 1603 suri vanem Bayreuthi liin välja. Ta jättis oma järglasele, Brandenburgi kuurvürsti Johann Georgi nooremale pojale, markkrahv Christianile korras ja toimiva riigi.

Noorem liin

muuda

Markkrahv Christian tegi oma residentsiks Bayreuthi; aastal 1655 järgnes talle tema pojapoeg Christian Ernst, kes saavutas võimu ja mõju keisririigi poliitikale välimarssali sõjaväelises auastmes. Aastal 1705 asutas tema poeg Georg Wilhelm Ordre de la Sincerité, Preisimaa Punase Kotka ordeni eelkäija. Markkrahv Friedrich, kes valitses aastast 1735, ja tema naine, Preisimaa Wilhelmine, mõlemad kunstide ja teaduse patroonid, lasid Bayreuthi residentsi suuresti ümber ehitada puhtas barokk-stiilis (Markgrafenstil), sealhulgas Markkrahvi ooperimaja püstitamine, mis lõpetati aastal 1748. Ülikool asutati aastal 1742 ja koliti järgmisel aastal Erlangenisse.

 
Bayreuth ja Ansbach (sinine) Preisimaa osana

Brandenburg-Bayreuthi markkrahvide noorem liin suri välja aastal 1769, kui suri Friedrich Christian; seejärel valitseti Bayreuthi ja Ansbachi taas kord personaalunioonis markkrahv Karl Alexanderi poolt. 2. detsembril 1791 sõlmis Karl Alexander Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II-ga lepingu, millega ta loovutas oma vürstkonnad eluaegse aastatasu eest Preisi riigile. Ta abiellus seltskonnadaam Elizabeth Craveniga ja tõmbus eraellu Inglismaal, kui Bayreuthi ja Ansbachi haldas Preisimaa minister Karl August von Hardenberg.

Prantsuse vägede poolt Neljanda koalitsiooni sõjas okupeerituna pidi Preisimaa Bayreuthi vastavalt 1807. aasta Tilsiti rahule loovutama. 1808. aasta Erfurdi kongressil pakkus Prantsuse keiser Napoleon I seda müügiks äsja loodud Baieri kuningriigile; see vahetas 1810. aastal 15 miljoni frangi eest omanikku.

Markkrahvid

muuda