Banaan
|
See artikkel räägib tuntud rohttaime viljast; taimede perekonna kohta vaata artiklit Banaan (perekond); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Banaan (täpsustus) |
Banaan on banaani perekonda (Musa) kuuluvate liikide vili.
Banaane kandvad rohttaimed pärinevad Kagu-Aasia troopilistest piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.[1] Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal.
Rohttaim
muudaBanaani peetakse sageli ekslikult puuviljaks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6[2] või teistel andmetel 15 meetrini[3] ja läbimõõt 1 meetrini[3].[1] Banaanilehe pindala on umbes ruutmeeter.[4]
Vilja moodustumine
muudaBanaani perekonda kuuluvate rohttaimede emasõitest arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. Kobara mass võib olla 30–50 kg ja ühe banaani mass on keskmiselt 125 g. Viljakesta osa vilja massist on 36%. Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga seemneid. Ekspordiks kasvatatavate sortide viljad seemneid tavaliselt ei sisalda, sest need arenevad viljastamata sigimikust (partenokarpsed viljad).[5] Sõltuvalt liigist ja kultivarist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest võsudest ehk risoomidest kasvavad uued ebavarred.[6]
Radioaktiivsus
muudaBanaanid on vähesel määral radioaktiivsed, kuna vili sisaldab suurel määral kaaliumi, mille aatomitest 0,01% moodustab radioaktiivne isotoop 40K. Madala radiatsiooni tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks.[7] Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet banaaniekvivalent, et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 pikoküriid, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikrosiivertit. Kuna looduslik foon, mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuks.
Ajalugu
muuda
Paapua Uus-Guineas tehtud arheoloogilised ja paleontoloogilised uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat[8]. Kagu-Aasiast levitati banaan Indiasse, mille kohta on kirjalikud andmed paalikeelses budistlikus pühakirjas 6. sajandist eKr. Edasi levitasid inimesed banaane Madagaskarile ja sealt Aafrika mandrile, kus banaanid levisid elevandiluu- ja orjakaupmeeste vahendusel idarannikult läänerannikuni. 1402. aastal avastasid Portugali meremehed banaanid Guineast ning hakkasid neid kasvatama Kanaari saartel. Sealt viisid portugallased 1516. aastal banaanid Haiti saarele, kust neid levitati teistele Kariibi mere saartele ja Kesk-Ameerikasse. Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10 cm pikkused (tänapäeval 20–30 cm).[9] Sõna banana pärineb Lääne-Aafrikas kõneldavast volofi keelest, millest see laenati hispaania või portugali keelde 16. sajandi lõpus[10]. On ka oletatud, et see tuleb araabiakeelsest sõnast banan, mis tähendab sõrme.
Banaanide levik Lähis-Idas langeb ajaliselt enam-vähem kokku islami levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet Muhamed oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti Põhja-Aafrikas ja Hispaaniasse – Hispaanias kasvanud banaane peeti araabia maades kõige paremateks. Araabia maades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paastukuu ramadaani ajal märgatavalt.
Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.
Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman Simmondsi ja Ken Shepherdi väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust.
Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. 1850. aastal alustati Panamast regulaarset banaanitransporti USA-sse, 1875 Inglismaale ja Portugali ning 1892 jõudsid esimesed banaanilaadungid Saksamaale[11]. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama banaanivabariikideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus.
Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht Jules Verne'i romaanil "80 päevaga ümber maailma", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati.
2013. aastal nimetasid ameeriklased oma lemmikpuuviljaks banaani.[12]
Banaanide tootmine, transport ja säilitamine
muuda| Riik | Toodang, miljonit tonni |
Osakaal, % |
|---|---|---|
| Suurimad tootjad (2012) | ||
 India |
24,87 | 24,4% |
 Hiina |
10,55 | 10,3% |
 Filipiinid |
9,23 | 9,0% |
 Ecuador |
7,01 | 6,9% |
 Brasiilia |
6,90 | 6,8% |
 Indoneesia |
6,19 | 6,1% |
 Angola |
2,99 | 2,9% |
 Guatemala |
2,70 | 2,6% |
 Tansaania |
2,52 | 2,5% |
 Mehhiko |
2,20 | 2,2% |
| Maailm kokku | 101,99 | 100% |
| Suurimad eksportijad (2011)[14] | ||
| Ecuador |
5,78 | 30,9% |
| Filipiinid |
2,05 | 10,9% |
 Costa Rica |
1,91 | 10,2% |
 Colombia |
1,83 | 9,8% |
| Guatemala |
1,42 | 7,6% |
| Maailm kokku | 18,72 | 100% |
2012. aastal toodeti maailmas 102 miljonit tonni banaane. Banaaniistandike alla jääva maa pindala oli 4,95 miljonit hektarit. Viimase 45 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.[13]
Eksporditavad banaanid korjatakse pooltooretena, kui nad on veel rohelised. Transport võib kesta 3–4 nädalat ning sel ajal hoitakse vilju kliimaseadmete abil 13 °C juures. Madalamatel temperatuuridel banaanikoore rakuseinad purunevad ja viljad tõmbuvad tumedaks. Sihtpunkti jõudnud viljad hoiustatakse õhukindlas ruumis, kuhu lastakse etüleeni. Mõne päeva pärast viljad valmivad ja saadetakse jaemüüki. Peale küpsete banaanide on kaubandusvõrgus aeg-ajalt saadaval ka rohelised pooltoored banaanid, mida kasutatakse toitude valmistamisel. Kodustes tingimustes säilivad küpsed banaanid vaid mõne päeva. Eriti kiiresti tõmbuvad banaanid mustaks külmkapis, kus õhutemperatuur on 4 °C.[5]
Kasutamine
muudaMeie kaubandusvõrgus on saadaval eelkõige magusad dessertbanaanid, mida tarbitakse peamiselt lihtsalt süües. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt tärkliserikkaid jahubanaane. Toidu valmistamisel banaane praetakse, keedetakse koos koorega, aurutatakse koos riisiga, neist saab valmistada džemmi, banaaniõli jms. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste. India elanikud on banaanikoori tarbinud aastakümneid. Banaanikoortes on palju B6- ja B12-vitamiine, kaaliumi ja magneesiumi. Vähem leidub valke ja kiudaineid. Banaanikoorte söömine vähendab ökoloogilist jalajälge. Banaanikoor on paks, kiuline ja maitseb veidi mõrult. Selle kuumutamine pehmendab koort. Banaanide küpsetamisel erituv looduslik taimehormoon etüleen õhendab ja muudab banaanikoored magusaks. Etüleen lagundab banaanikoortes kiudainet pektiini, mis muudab koored jäigemaks. Banaanikoori leotatakse vees, et kastmisvesi oleks toitainerikkam. Lisaks tehakse sellest banaaniäädikat. Liha praadimine banaanikoortel muudab liha mahlasemaks ja pehmemaks. Üks keskmise suurusega banaan sisaldab 12% päevas vajalikest kiudainetest, 17% päevas vajalikust C-vitamiinist, 20% päevas vajalikust B6-vitamiinist, 12% päevas vajalikust kaaliumist ja 8% päevas vajalikust magneesiumist.[12]
Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Vesi | 74,91 g |
| Kalorsus | 89,0 kcal |
| Valgud | 1,09 g |
| Lipiidid | 0,33 g |
| Tuhk | 0,82 g |
| Süsivesikud | 22,84 g |
| Sahharoos | 2,39 g |
| Glükoos | 4,98 g |
| Fruktoos | 4,85 g |
| Kiudained | 2,60 g |
| Tärklis | 5,38 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Kaalium (K) | 358,00 mg |
| Magneesium (Mg) | 27,00 mg |
| Fosfor (P) | 22,00 mg |
| Kaltsium (Ca) | 5,00 mg |
| Naatrium (Na) | 1,00 mg |
| Mangaan (Mn) | 0,27 mg |
| Raud (Fe) | 0,26 mg |
| Tsink (Zn) | 0,15 mg |
| Vask (Cu) | 0,08 mg |
| Fluor (F) | 2,20 μg |
| Seleen (Se) | 1,00 μg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| A | 3,00 μg |
| B1 | 31 μg |
| B2 | 73 μg |
| B3 | 665 μg |
| B4 | 9,80 mg |
| B5 | 334 μg |
| B6 | 367 μg |
| C | 8,70 mg |
| E | 0,10 mg |
| K | 0,50 μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
22,0 μg |
| Betaiin | 0,1 mg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Glutamiinhape | 152 mg |
| Aspartaamhape | 124 mg |
| Histidiin | 77 mg |
| Leutsiin | 68 mg |
| Lüsiin | 50 mg |
| Fenüülalaniin | 49 mg |
| Arginiin | 49 mg |
| Valiin | 47 mg |
| Alaniin | 40 mg |
| Seriin | 40 mg |
| Glütsiin | 38 mg |
| Treoniin | 28 mg |
| Isoleutsiin | 28 mg |
| Proliin | 28 mg |
Viited
muuda- ↑ R.V. Valmayor. "Classification and characterization of Musa exotica, M. alinsanaya and M. acuminata ssp. errans" (PDF). INFOMUSA – Vol 10, N° 2 (inglise). Vaadatud 07.12.2010.
- ↑ ""Banana Tree Information"". www.buzzle.com (inglise). Vaadatud 10.01.2011.
- ↑ 3,0 3,1 Tervendaja. Väljaanne: märts 2010. Toimetaja: Raivo Mõttus. Lk 12.
- ↑ Katre Palo (13. september 2017). "Uudistaja 13.09.2017". Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2017.
- ↑ 5,0 5,1 Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 15. mai 2010
- ↑ Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
- ↑ ""Radioactive bananas (Banana equivalent dose)"". ionactive.co.uk (inglise). Vaadatud 30.07.2023.
- ↑ ""Tracing antiquity of banana cultivation in Papua New Guinea"". apscience.org.au (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.08.2007. Vaadatud 08.12.2010.
- ↑ ""Welcome to banana.com"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.11.2010. Vaadatud 10.01.2011.
- ↑ ""Online etymology dictionary: banana"". www.etymonline.com (inglise). Vaadatud 08.12.2010.
- ↑ Peter Hanelt, Institute of Plant Genetics and Crop Plant. "Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:(Except Ornamentals)", Springer; 1st edition, 2001. ISBN 978-3540410171
- ↑ 12,0 12,1 Banaanakoorte söömise plussid, Business Insider (vaadatud 7.2.2016)
- ↑ 13,0 13,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 08.12.2010.
- ↑ ""Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14.07.2007. Vaadatud 06.01.2011.
- ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 08.12.2010.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Banaan |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Banaan |