Bērzaune vald
Bērzaune vald (läti keeles Bērzaunes pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb Arona, Kalsnava, Mārciena ja Vestiena vallaga ning Aizkraukle piirkonna Vietalva vallaga.
| Bērzaune vald | |
|---|---|
| läti Bērzaunes pagasts | |
| Pindala: 117,31 km² | |
Elanikke: 1293 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 11,0 in/km² | |
| Keskus: Sauleskalns | |
 |
Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1563 inimest.[2] Valla halduskeskus on Sauleskalnsi küla. Vallamaja asub aadressil Aronas iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.[3]
Ajalugu
muudaAastal 1935 oli Bērzaune valla pindala 69 km² ja seal oli 1262 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Bērzaune ja Boķi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzaune külanõukoguga likvideeritavad Gaiziņkalnsi ja Boķi külanõukogu. Aastal 1968 liideti sellega Mārciena külanõukogust sovhoosi Gaiziņš maad, aastal 1973 aga osa Arona külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust, osa külanõukogu maadest liideti aga Arona ja Vestiena külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bērzaune kirikus asuv Tiesenhausenite hauaplaat, Skutēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Lejasgaiziņi muinaskalmed, Lejasbrencēni muinaskalmed, Brencēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Arona mäe linnamägi, Bindēni linnamägi, Spridzēni muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kapmuiža muinaskalmed ja Bērzaune vasallilinnus.[6] Kohaliku kaitse all on Goži muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Viesūnēni muinaskalmed ehk Kalmemägi, Susurēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Bolēni Silmaallikas ja Lipši keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid.[7]
Loodus
muudaVald asub Vidzeme kõrgustikul, selle aladele jääb ka Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns.
Looduskaitse all on Bolēni Terviseallikas ja kakskümmend viis nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osalt Gaiziņkalnsi loodusparki, suurem osa vallast asub Vestiena kaitstaval maastikul.[8]
Jõed
muudaJärved
muuda- Kaņepēnsi järv (60,4 ha)
- Grīvi järv (9 ha)
- Virkstenis (7,1 ha)
- Ezermuiža järv (6,2 ha)
- Zābaks (6 ha)
- Krustiņš (4,9 ha)
Künkad
muuda- Gaiziņkalns (311,6 m; Läti kõrgeim tipp)
- Sirdskalns (296,8 m)
- Abriena mägi (287,3 m)
- Bolēni mägi (282,5 m)
- Dēklaiņise mägi (275,8 m)
Rahvastik
muuda2000. aastal oli 88,8% valla elanikest lätlased, 8% venelased ning 3,2% teistest rahvustest. Aastal 2011 elas vallas 1441 lätlast, 95 venelast, 16 valgevenelast, 4 ukrainlast, 16 poolakat ja 4 leedulane.[9]
Asustus
muudaValla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Bērzaune | vidējciems | 314 (2022) |
| Dzirnaviņas | mazciems | 10 (2008) |
| Iedzēni | mazciems | 60 (2008) |
| Muižnieki | mazciems | 30 (2008) |
| Ozolkrogs | mazciems | |
| Sauleskalns | lielciems | 506 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Bērzaune jõgi -
Bolēni Silmaallikas -
Valla maastik -
Arona mäe linnamägi
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
muuda
Bērzaune vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis