Vikipeedia

Arvo Krikmann

eesti folklorist

Arvo Krikmann (21. juuli 1939 Pudivere, Väike-Maarja kihelkond, Virumaa – 27. veebruar 2017 Tartu) oli eesti folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1997).

Elukäik

muuda

1957. aastal lõpetas ta Väike-Maarja Keskkooli ja 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse alal. Pärast aspirantuuri Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi juures aastatel 1970–1972 kaitses ta 1975. aastal samas kandidaadiväitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate uurimise probleemide kohta. 1998. aastal kaitses Arvo Krikmann Tartu Ülikooli juures filosoofiadoktori väitekirja teemal „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“.[1]

Aastatel 1962–1969 töötas Arvo Krikmann Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas teaduri ja vanemteadurina. Pärast aspirantuuri jätkas ta 1973. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudis (alates 1994 Eesti Keele Instituudis) nooremteaduri, arvutuslingvistika sektori vanemteaduri, folkloristika osakonna vanemteaduri, peateaduri ja parömioloogia töörühma juhataja, vanemteaduri ja teemajuhi ametikohtadel. Aastatel 2000–2014 töötas Arvo Krikmann vanemteadurina Eesti Kirjandusmuuseumis.[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1997. aastal humanitaarteaduste alal. Ta kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda ning täitis aastatel 2000–2001 osakonna juhataja kohuseid.[2]

Teadustöö

muuda

Arvo Krikmanni uurimistöö peasuunad olid folkloori lühivormid, folkloori geograafilise leviku probleemid, rahvahuumor, kujundkõne- ja huumoriteooria. Tema rahvaluuleuuringutega oli tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Akadeemik Krikmann oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I-V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II, 2001–2002; III:1, 2012; III:2; 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostaja ja toimetaja. Tema teeneks oli eesti rahvaluule käsitluse rahvusvaheliselt nähtavaks tegemine. Alles äsja ilmus trükist Arvo Krikmanni koostatud „"Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu", mille kunagine tiraaž hävitati 1975. aastal.[1]

Teadustöö kõrval tegutses Arvo Krikmann ka õppejõuna. Aastatel 1992–2005 pidas ta Tartu Ülikooli erakorralise professorina loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Ta oli paljude edukalt kaitstud magistri- ja doktoritöö juhendajaks.[1]

Raamatud

muuda
  • A. Krikmann. "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles. – Reetor 3. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, 2004. 201 lk
  • A. Krikmann (koost. ja toim.). Netinalju Stalinist – Интернет-анекдоты о Сталине – Internet Humour about Stalin. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2004. 398 lk
  • A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid (koost.), A. Krikmann ja R. Saukas (toim.). Eesti mõistatused II: 1351–2800. Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 877 lk (Monumenta Estoniae Antiquae)
  • A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid (koost.), A. Krikmann ja R. Saukas (toim.). Eesti mõistatused I: 1–1350. Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 892 lk (Monumenta Estoniae Antiquae)
  • A. Krikmann (koost. ja sissejuhatus 35 lk). Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2000. 340 lk
  • A. Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. – http://www.folklore.ee/~kriku/LEX/KATUS.HTM (ISBN 9985-851-82-X ; u. 2.6 MB)
  • A. Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid. Žanrisuhteid. Üldprobleeme. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997. 307 lk [pälvis Eesti 1998. a. teaduspreemia]
  • L. Briedis, A. Hussar, A. Krikmann, V. Pino, E. Rivis, I. Sarv, R. Saukas (koost.), A. Krikmann ja I. Sarv (toim.) Eesti vanasõnad. IV. Tallinn : Eesti Raamat, 1988. 530 lk. (Monumenta Estoniae Antiquae)
  • A. Krikmann. Паремиологические эксперименты Г. Л. Пермякова. Preprint KKI-40. Tallinn : Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1986
  • A. Krikmann. Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn : Valgus, 1986. 128 lk
  • Proverbia septentrionalia. 900 Balto-Finnic Proverb Types with Russian, Baltic, German and Scandinavian Parallels. By Matti Kuusi in cooperation with Marje Joalaid, Arvo Krikmann, * Pentti Leino, Elsa Kokare, Kari Laukkanen, Vaina Mälk, Ingrid Sarv. FF Communications 236. Helsinki : Suomalainen tiedeakademia, 1985. 451 lk
  • A. Hussar, A. Krikmann, E. Normann, V. Pino, I. Sarv, R. Saukas (koost.), A. Krikmann ja I. Sarv (toim.) Eesti vanasõnad III. Tallinn : Eesti Raamat, 1985. 912 lk (Monumenta Estoniae Antiquae)
  • A. Hussar, A. Krikmann ja I. Sarv (koost.) Vanasõnaraamat. Tallinn : Eesti Raamat, 1984, lk 565–580
  • A. Hussar, A. Krikmann, E. Normann, V. Pino, I. Sarv, R. Saukas (koost.), A. Krikmann ja I. Sarv (toim.). Eesti vanasõnad II. Tallinn : Eesti Raamat, 1983. 868 lk. (Monumenta Estoniae Antiquae)
  • A. Krikmann (koost. ja sissejuhatus 41 lk koos levikukaartidega), Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Tallinn : Valgus, 1981
  • A. Hussar, A. Krikmann, E. Normann, V. Pino, I. Sarv, R. Saukas (koost.), A. Krikmann ja I. Sarv (toim.). Eesti vanasõnad I. Tallinn : Eesti Raamat, 1980. 911 lk (Monumenta Estoniae Antiquae)

Teadusorganisatsiooniline tegevus

muuda

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 264–265
  2. ↑ Akadeemik Arvo Krikmann. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 413–422.
  3. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  4. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.

Kirjandus

muuda
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 56–57
  • Akadeemik Arvo Krikmann. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 413–422

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arvo_Krikmann&oldid=6521447"