Arutelu:Marina Kaljurand

Could anyone please tell me what the nationalities of Kaljurand's parents are? Unfortunately I do not know Estonian and cannot find out the information myself.

Many thanks! --159.148.233.2 25. veebruar 2008, kell 15:59 (UTC)

Who are you? Otherwise - Estonian - English dictionary would open the richness of this culture. :)) Kk 25. veebruar 2008, kell 16:08 (UTC)

Father was Latvian, mother was Russian.--WooteleF 25. veebruar 2008, kell 16:11 (UTC)

Thanks! I would have used a dictionary, but I did not know where to seek the information. Once again, thanks for your help! --159.148.233.2 25. veebruar 2008, kell 16:32 (UTC)

---

"Kukul külas" 16. novembril 2008. Kui ilmub veebi, võib lingi panna. Andres 16. november 2008, kell 12:37 (UTC)

---

ning TTÜ Kõrgema Majanduskooli õigusteaduse lektor

See osa lausest ei sobi sinna, kus ta praegu on (Diplomaadikarjäär). 2001:7D0:87DF:1701:ED93:3A77:6A2B:C928 16. aprill 2016, kell 18:26 (EEST)

---

Eelneva-järgneva tabelis peaks võib-olla olema kohusetäitja Jürgen Ligi. Andres (arutelu) 16. juuli 2015, kell 00:22 (EEST)

Minu meelest küll. Tavaliselt oleme neid arvestanud. --Epp 16. juuli 2015, kell 01:13 (EEST)

Viktor Rajevski

Tema isa on endine ENSV Ministrite Nõukogu aseesimees ja teraviljasaaduste minister Viktor Rajevski.

Ma võtsin selle välja, sest ma ei usalda seda allikat. Andres (arutelu) 26. august 2015, kell 23:14 (EEST)

Tolles artiklis on mingid oletused, aga Marina Kaljurand on ise öelnud, et ta lätlasest isa tütar ja teda kasvatas ainult ema. Andres (arutelu) 26. august 2015, kell 23:39 (EEST)

Kui see oleks entsüklopeedia.ee, siis ma ei küsikski, aga kuivõrd tegemist on avatud entsüklopeediaga, siis oleks hea teada küll, milliste kriteeriumite järgi saab siin allikaid valida? ERAF.7SM.1.40412 järgi on keegi 1962 sündinud Marina Kaljurand tõesti Imanti tütar, mis võiks ühe läti soost isiku nimi olla küll, aga mulle tundub, et allika väljapruukimise protsess ei olnud praegu küll läbipaistev. Eikuskilt tekkis miski revolutsiooniline südametunnistus ja ütles, et nõnda olgu ja nii saagu. Milleks siis originaaluurimuse keeld? --kanakukk (arutelu) 27. august 2015, kell 00:03 (EEST).

Meil on valida kahe allika vahel, mis räägivad üksteisele vastu, nii et mingit originaaluurimust siin pole. Andres (arutelu) 27. august 2015, kell 00:50 (EEST)

Originaaluurimus seisneb selles, et Vikipeedia kaastööline mitte ei refereerinud erinevaid allikaid, vaid ta langetas otsuse ja valis(!) neist ühe. --kanakukk (arutelu) 27. september 2015, kell 21:55 (EEST).

Siis on igasugune allikakriitika rakendamine originaaluurimus.

Paistab, et teised ei vaidlusta minu parandust. Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 11:18 (EEST)

Asjaolu, et teised ei vaidlusta sinu parandust tõestab nüüd mida? Autoriõigusteta teos võib aastaid üleval olla, ilma et keegi seda vaidlustaks. Minu meelest oli sinu filosoofia aastaid tagasi tugevam.

Ma ei ole küll ajakirja Kroonika lugeja, ja mulle ei lähe ka korda, kes on v ei ole välisministri isa, aga ma tahaksin, et oleks selgus, kuidas Vikipeedias allikatega ümberkäimine toimub. Kes otsustab ja millistel alustel, kas allikas olevat infot võib siia ümbertrükkida või mitte.

Ma ei saa ka sellest aru, miks sul on kohutav kartus justkui nending, et tema isa võib olla ka Viktor Rajevski, mõjuks Vikipeediale kuidagi halvasti. Kui see väide on viidatud, siis vastutab selle viite tõele vastavuse eest ajakirjanik. --kanakukk (arutelu) 30. september 2015, kell 22:41 (EEST).

Asjaolu, et teised ei vastusta, näitab minu meelest, et teised on põhimõtteliselt minuga ühel meelel.

Mõnda asja lihtsalt ei panda tähele, aga see arutelu siin on pikalt käinud. Ainult Metsavend avaldas arvamust.

Minu meelest on nende väidete kaalud võrreldamatult erinevad, nii et ma ei paneks ka kaht versiooni kõrvuti. Äärmisel juhul võib Urmo Soonvaldi versiooni allmärkuses mainida. Ma pean äärmiselt vähetõenäoliseks, et niisuguse positsiooniga inimene valetab oma päritolu kohta (ja kui see ka nii oleks, siis keegi ju ikka vaidleks vastu). Ja Urmo Soonvald kirjutas siis, kui asjaosaline polnud midagi öelnud, nii et eksitus on mõistetav.

Ma leian küll, et kui mõistlikku kahtlust pole, peaks Vikipeedia ikkagi tõde eelistama, mitte refereerima oletusi lihtsalt sellepärast, et neid on kunagi tehtud.

Ma leian, et allikakriitika rakendamine teeb Vikipeedia paremaks. Andres (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 05:38 (EEST)

Me ei jõua ju nii mitte kuskile, kui kuskilt tuleb Andres, kes otsustab, millised allikad Vikipeediasse sobivad ja millised mitte. Kas kogukond on otsustanud, et Soonvaldi isik on selline, keda ei sobi usaldada, või on otsustatud, et Õhtuleht ei sobi allikana? Kui need tingimused ei ole täidetud, siis minu meelest ei saa lihtsalt niisama viidatud teksti välja võtta. Või nojah, saab muidugi, saab ka punase tulega üle tee minna... --kanakukk (arutelu) 27. august 2015, kell 10:26 (EEST).

Ma arvan ka, et viidatud allikas pole eriti usaldusväärne. Samas saab selle panna artiklisse, viitega Urmo Soonvaldi väitel ... ja vastavalt "Kaljuranna enda väitel..." Asi võib olla ka keerulisem - tal võis olla kasuisa ja seega võib mõlemal õigus olla. --Metsavend 27. august 2015, kell 10:43 (EEST)

Vikipeedia üldine põhimõte on "Ole julge". Parandusi võivad teised ka hiljem vaidlustada.

Noh, võib ju kirjutada allmärkuse, kus mainida Urmo Soonvaldi väidet. Aga kui ka oleks olnud kasuisa, siis on isaks nimetamine ikkagi vale. Aga võiks ehk kõigepealt Urmo Soonvaldilt küsida, kas ta endiselt usub seda ja millistele andmetele ta toetub. Andres (arutelu) 27. august 2015, kell 12:13 (EEST)

Kustutasin sama asja jälle ära. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 09:45 (EEST)

Viktor Rajevski artiklis on ikkagi sees. 90.190.71.25 6. september 2015, kell 11:17 (EEST)

Ka sealt kustutasin. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 12:22 (EEST)

Teine allikas ([1]) ütleb, et Rajevski-Rajevskaja on tema ema (tõsi, mitte küll ajalooline) perekonnanimi (aga mitte isa perekonnanimi).

Jah, see on täiendav argument. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 19:17 (EEST)

Saatsin Urmo Soonvaldile kirja ja küsisin, kas tegu on eksitusega. Andres (arutelu) 6. september 2015, kell 12:22 (EEST)

Minu meelest saab seda asja parandada üksnes nii, et Õhtuleht avaldab valeväite puhul nupukese, milles lükkab eksitava teate ümber. Andres, see on ju kõige ehedam originaaluurimus, kui igaüks ise otsustab, kas allika väide vastab tema arvates tõele või mitte. Kui allikas on trükiviga, siis allikas peab ise selle teatavaks tegema, mitte me ei hakka otsustama, et tõde on naasugune jnejne. Muide, isa on "Perekonnaseaduse" järgi muu hulgas ka isik, kes võtab isaduse omaks, või kes on lapse emaga sünni ajal abielus. Niipalju siis absoluutsest tõest. --kanakukk (arutelu) 7. september 2015, kell 23:48 (EEST).

Noh, ega siis ka Vikipeedia ei saa allikakriitikata läbi. Minu meelest on praegusel juhul asjaosalise ütlused, mis on Õhtulehe väitega vastuolus, ilmselgelt usaldatavamad. Äärmisel juhul võib alternatiivset versiooni mainida allmärkuses. Andres (arutelu) 8. september 2015, kell 09:51 (EEST)

Isegi kui ajakirjanik vastab, siis tõendina on ta ju kõlbmatu: kaastöölised on juba ammu kokku leppinud, et e-kirjad allikatena viitamiseks ei sobi. Ja kui juba küsida, siis miks mitte välisministri enda käest? --kanakukk (arutelu) 27. september 2015, kell 21:55 (EEST).

Välisminister on ju andnud avalikud ütlused, mis välistavad, et tema isa on Viktor Rajevski. Ajakirjaniku käest küsida on mõtet selleks, et saada parem allikakriitiline selgus. Aga ta pole midagi vastanud. Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 11:18 (EEST)

Näib, et Viktor Rajevskiga on selleks korraks klaar. [2] --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2016, kell 16:00 (EEST).

Koduloomad

Perekonnal on ka šoti terjer Cassandra (2001) ja hiidtaks Rocky (2008).

On välja võetud kui triviaalne. Andres (arutelu) 21. detsember 2015, kell 13:52 (EET)

---

Viidatud allikas ei ole nii täpseid andmeid vanemate kohta. Andres (arutelu) 15. aprill 2016, kell 12:39 (EEST)

Andres (arutelu Andres kas piinlik ei ole , et selline artikkel siin on? Mis jama see on siin? Nagu KGBd mängiks. Et kuidas saaks varjata inimese tegeliku biograafiat? Marbella112 (arutelu) 16. aprill 2016, kell 10:06 (EET)

Ma ei saa sellest etteheitest aru. Asju, mida ei ole usaldatavates allikates varem avaldatud, ei tohiks Vikipeedias kirjutada. Ja ei tohiks olla viidet, kui viiteallikas ei ole seda öeldud, mida siin öeldakse. Kui saab viidata, siis tuleb viide panna, ja kui ei saa, siis väited ära võtta. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 10:32 (EEST)

Leidsin allika ja panin sisse. Allikas ilmus eile hilisõhtul. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 11:12 (EEST)

Keeletoim (1)

alates 16. juulist 2015 28. Eesti välisminister

Siin on kaks numbrit kõrvuti, see ei ole hea. Kas seda "28." on siia üldse tarvis. See võiks ehk jääda artiklisse Eesti välisminister. Praegu seal numbreid ei ole. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 11:20 (EEST)

Sisutoim (1)

See on tähtis artikkel, palun aidake see korda teha, ma üksi ei jõua. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 12:15 (EEST)

Viited ema töökohtadele on kaudsed ja juhuslikud. Esimesest ei selgu otseselt, et ta seal töötas. Teise puhul pole selge, et V. on Veera. Ja üldse pole selgust, kas tegu on sama inimesega. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 15:11 (EEST)

On küll olemas üks pilt, mis kujutab bussijuht Imants Uitsi, kuid viidet siin ei ole ja pole ka täit selgust, et tegu on sama inimesega. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 15:14 (EEST)

On selge, et Marina Kaljurand ise peaks olema informatsiooni allikas. Selge aga, et Marina Kaljurand ei taha anda mingit infomatsiooni. Varjatakse isegi seda,kus noor nõukogude jurist töötas aastatel 1986-1990. Vaat see ongi juba KGB. Pole normaalne. Veera Rajevskaja kohta on olemas toimik arhiivis, see on Rahvusarhiivis nähtav. Midagi juhusliku tema kommunisti karjääris pole. Imants Uits oli punavanake, kes töötas sellena , kellena ta töötas. Informatsioon on õige.Marbella112 (arutelu) 16. aprill 2016, kell 15:44 (EEST)

Presidendi kandidaadi kandidaadil võiksid ikka mittesalastatud vanemad olla.

"Varjatakse isegi seda,kus noor nõukogude jurist töötas aastatel 1986-1990" Ta võis sel ajal lastega kodus olla. Velirand (arutelu) 16. aprill 2016, kell 16:17 (EEST)

See on oletus. Eelmine KGB jutt on ka oletus. Aga kui avalikud andmed puuduvad, siis ei jäägi muud üle.

Keegi ei kahtlusta, et ta töötas KGBs. KGB on see , et selline varjatud biograafia, mis ei sobi demokraatliku ühiskonda avaliku elu tegelasele, kes kõrgetes ametites. Kus ta aga töötas? mälu järgi organites, prokuratuuris. Kontrollime.Marbella112 (arutelu) 16. aprill 2016, kell 16.39 (EEST)

Mis puutub lastesse, siis artiklis on öeldud, et esimene laps sündi 1987. Nii et vähemalt osa sellest ajat pidi ta lapsega kodus olema. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:16 (EEST)

Vikipeedia ei saa avalikustada seda, mida pole avalikustatud. Vikipeedia ei ole uuriv ajakirjandus. Vähemalt mina saan Vikipeedia põhimõtetest nii aru.

Noh, vanemate nimed ning sünnikohad ja sünniajad eile avalikustati. Tõesti, see ei ole Vikipeedia süü, et kõik ei ole teada. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:06 (EEST)

Vanemate töö kohta on meil kaudsed andmed. Ma ei paneks neid sisse.

Lünk töökäigus on nüüd ka täidetud. CV-st saab ka töö kohta Välisministeeriumis täpsemat infot. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:37 (EEST)

Võtaks need tühjad alapealkirjad ära? St kirjutaks need esialgu teksti sisse. --Epp 16. aprill 2016, kell 17:42 (EEST)

Jah, muidugi. Mina isiklikult teeksin ametikohad punktloendina. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:55 (EEST)

Seal on vahepeal muidugi pikem ja pealkirjaga jutt Venemaal saadikuks olemisest, pärast seda ei saa jälle ilma pealkirjata jätkata. Punktloend peaks siis olema kuidagi eraldi, sest kohati on seal sidusat juttu. --Epp 16. aprill 2016, kell 18:01 (EEST)

Jah, punktloend peaks olema eraldi. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 18:21 (EEST)

Nojah, siin tuleb ikka allikad otsida ja asjad korralikult ritta panna. Ehk tuleb keegi ja teeb. --Epp 16. aprill 2016, kell 18:31 (EEST)

Noh, selles allikas, kus on juttu majandustehnikumis töötamisest, on kõik ametikohad koos aastaarvudega loetletud. Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 18:33 (EEST)

Sisutoim (2)

Marina Kaljurand on välisministrina jätkanud eelnevate välisministrite tööd, rõhutades EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika vajalikkust ja hoides häid suhteid EL-i, Ameerika Ühendriikide ning teiste Eesti liitlastega.

See on minu meelest sisutu lause. Ja kui sel sisu on, kas saab siis seda kuidagi tõendada? Andres (arutelu) 16. aprill 2016, kell 17:13 (EEST)

Andres, palun mitte puutuda minu viiteid, need on niigi raske tööga saadud. Marina Kaljurand on selgelt öelnud, et tema isa oli Imants Uits, see inimene on tema passis isana. Viitega tõestasime, et selline lätlane tõesti Eesti elas , oli reaalselt eksisteeriv isik. Mingeid teisi Imants Uitsi nimelisi POLE KUNAGI VAREM EGA HILJEM EESTIS ELANUD. Ärme teeme ennast lolliks. Marbella112 (arutelu) 17. aprill 2016, kell 09.13(EEST)

Mismoodi ma Sinu viiteid olen puutunud?

Kust Sa tead, mis tal passis on? Minu meelest passis isa ees- ja perekonnanime pole.

On küll olemas üks pilt, kus on kujutatud bussijuht Imants Uitsi, aga viidet sellele pildile artiklis ei ole. See, kas isa elas Eestis või mitte, pole üldse oluline. Selleks et isa olla, pole tarvis Eestis elada. Pilt ei kinnita ka seda, et tegu on lätlasega. Ja peaks tõendama, et sellenimeline inimene Eestis elas? Milleks? Sellel, mida välisminister enda kohta väidab, on rohkem kaalu kui oletuslikult saadud andmetel. Et me peaksime tõendama, et ta pole seda nime välja mõtelnud? Ja kui Sa juba valetamist kahtlustad, siis miks mitte kasutada tegelikult elanud inimese nime? Ja kust Sa tead, et Eestis pole teisi sellenimelisi elanud? Ükski Sinu allikatest ei tõenda, et jutt on Marina Kaljuranna vanematest; me võime seda ainult oletada, kuigi suure tõenäosusega.

Ma usun ka, et tõesti on tegu Marina Kaljuranna vanematega, aga niisuguste kaudsete andmete põhjal oletuslikku uurimistööd teha ei ole entsüklopeedia jaoks soliidne. Põhimõtteliselt on tegu originaaluurimusega, mis on Vikipeedias keelatud. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 10:08 (EEST)

Me räägime Marina Kaljuranna enda sõnadega , avaldatud tekstiga. Marina Kaljurand räägib oma nõukogu passist, kus on kirjas nii ema ja isa, nii ees, perekonna kui isanimega. Selline oli nõukogu passi ametlik vorm. Kaljurand rõhutab, et isaga ei elanud, kuid passis ( nõukogude passis) on ta nii kirjas.Kõik see Andres on elementaarne. See, et me suutsime tõestada, et selline inimene Nõukogude Eestis tegutses on oluline, kuna ka see on tekitanud küsimusi. Selleks kasutasime Eesti arhiivi materjale, mis on avalikult. Seega migit orginaaluurimust pole läbi viidud , vaid antud on viide selle inimesele. Marbella112 (arutelu) 17. aprill 2016, kell 10.46(EEST)

Sisutoim (3)

See viis, kuidas lapsepõlve lõik on sõnastatud, on sobimatu. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 10:10 (EEST)

Tõstan selle siia, kuniks see korda tehakse.

Marina Kaljurand isa oli läti päritolu Imants Uitsi (sündinud 1924 Salduses, suri 1993), kes oli bussijuht, kes Marina sõnul perega ei elanud. Marina kasvatas üles tema Eesti venelasest ema Veera Rajevskaja (sündinud 1925 Narvas), mistõttu Marina peab end venelaseks. Veera Rajevskaja isa oli kommunist Aleksander Sergei poeg Rajevski ja ema Aleksandra Pjotori tütar Rajevskaja. Veera Rajevskaja töötas EKP Narva Linnakomitees ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuses.

Palun aidake see korda teha. Mida rutem saab tagasi panna, seda parem. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 10:22 (EEST)

Mis siin korras ei ole. Konkreetselt. Marbella112 (arutelu) 17. aprill 2016, kell

10.49(EEST)

Ma praegu ei jaksa, las vahepeal teised teevad ja ütlevad. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 12:26 (EEST)

Oh jah, see on siit tegelikult juba läbi ka käinud, et mitte üheski allikas pole kirjas neid väiteid, mida siin on esitatud. Aga hea küll, teeme siis puust ja punaseks. Esiteks, bussijuht Imants Uits – mitte miski ei tõesta, et fotise lingil olev isik on just Kaljuranna isa ja kuigi see on väga tõenäoline, ei ole mõistlik ainult kaudsetele viidetele tuginedes nii ebaolulist infot esitada. Lause "Marina kasvatas üles tema Eesti venelasest ema Veera Rajevskaja (sündinud 1925 Narvas), mistõttu Marina peab end venelaseks" vajab viidet. Edasi, AISi ja Saaga põhjal tehtud järeldus, et kommunist Aleksander Rajevski oli Kaljuranna vanaisa, on originaaluurimus ja siinkohal pole isegi oluline see, kas see on tõsi või mitte. Mis puudutab MN asjadevalitsust, siis allika põhjal saab teada ainult seda, et seal töötas keegi V. Rajevskaja, aga mitte seda, et tegemist oli just Kaljuranna emaga.--90.191.96.36 17. aprill 2016, kell 12:53 (EEST)

Lisaks veel sobimatu stiil, kahtlustav suhtumine ja keelevead. Viidete paigutus ka vist ei klapi. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 13:03 (EEST)

Ma saan aru, et Nõukogude passis olid vanemate nimed. Aga miks see oluline on? Kus on Kaljurand sellest rääkinud? Viidet ei ole, ja mina ei tea. Ja kes on Kaljuranda kahtlustanud, et tema sõnade õigsust peaks tõendama hakkama? Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 13:09 (EEST)

Kahjuks kõike see ei sobi. Meil ongi tegemist Vikipeediaga , kus me otsime kättesaadavat avaliku infot ja teeme artikli. ME EI KIRJUTA TEISTE TEATMETEOSEID ÜMBER. Siis poleks Vikipeedial mõtet. Kuna inimene ise ei anna piisavalt infot, me otsime, oleme leidnud ja avaldame. Meetrika on leitud, vanaisa ja ema toimikud on leitud. Tegemist on Marina Kaljuranna emaga. Mida keegi ka suust välja ei aja. Kõik ülejäänu on puhas tsentseerimine, et äkki toob see info Kaljurannale kahju. Äkki vanad kommunistid minevikust vähendavad Kaljuranna reitingut. Justkui ei kandideeri mitte Kaljurand , vaid tema padukommunistist ema. Biog.artikli mõte on anda infot, sealhulgas ka presidendiks kandideeriva isiku vanemate, päritolu kohta. See on normaalne. See ei saa kedagi halvustada, näiteks see, et Marju Lauristini vanemad oli padukommunistid, ei kahjusta Marju Lauristini. Marbella112 (arutelu) 17. aprill 2016, kell 15.20(EEST)

Arhiiviandmetest järelduste tegemist peetakse originaaluurimuseks, sest andmete tõlgendamist peetakse ajaloolaste pädevuses olevaks. Tõsi küll, see põhimõte on võib-olla vaieldav. Vikipeedia põhimõte on refereerida juba olemasolevat, usaldavates allikates avaldatud infot. Arhiivist andmete otsimine ei ole Vikipeedia, vaid uuriva ajakirjanduse ülesanne. Vikipeedia ei ole koht andmete esmaavaldamiseks.

Viited ei vii kohta, kus infot saaks. Mina näen küll ainult lehte, kus palutakse sisestada kasutajanimi ja salasõna. Või siis on antud arhivaali pealkiri, mitte selle sisu.

Kus Sa näed teatmeteoste ümberkirjutamist?

Mina ei ole midagi rääkinud kellegi maine kahjustamisest. Hoopis Sina oled avaldanud kartust, et keegi võib andmete varjamisega oma mainet hoida.

Küll nüüd, kui vanemate nimed on avalikustatud, hakkavad ka ajakirjanikud kaevama ja asjaosaliselt küsima, ja siis langeb ära vajadus ise midagi arhiividest otsida ning oletuslikke järeldusi teha. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 15:59 (EEST)

Kellegi maine mõjutamine ei üht- ega teistpidi ei ole Vikipeedia ülesanne. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 16:00 (EEST)

Marbella112, küsimus ei ole kellelegi kahju tegemises, vaid selles, et tõendid on viletsad. "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 7 lg 3 ütleb tabavalt: "Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks". Kuivõrd Teie pakutud allikad ei kõrvalda kahtlusi ammendavalt, siis jääb üle nõustuda Andresega ja neid väiteid Vikipeediasse mitte lubada (st tõlgendada asja Kaljuranna kasuks).

Võtsin voli arutelu alamjaotused pealkirjastada. --kanakukk (arutelu) 17. aprill 2016, kell 16:06 (EEST).

Pole mõtet panna mitmele alajaotusele sama pealkirja.

See mida Sa ütled, ei ole minu meelest relevantne. Meil pole tegu kriminaalmenetlusega. Pealegi ei ütle ükski neist piisavalt tõendamata väidetest midagi, mis oleks vastuolus asjaosalise ütlustega. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 16:15 (EEST)

Ma ei tea, kuidas teised, aga mina püüan redigeerida teksti pealkirjade alt ja sel juhul on päris ükskõik ju, mis seal kirjas on. Panin siiski asjakohase pealkirja niivõrd, kuivõrd asdasdasdad olnuks ju veel halvem.

Oled ikka päris kindel, et tegu pole kriminaalmenetlusega? Kirjapandu mõte oli selles, et kui kuskil on kirjas Andrus Ansip, siis ei tähenda see tingimata, et jutt käibki 01.10.1956 sündinud Andrus Ansipist, kes oli ka Eesti peaminister, mitte näiteks hoopis 1966. aastal sündinud Andrus Ansipist, kes oli 1998-2008 Keskerakonna liige. Aga küllap ei oska ma lihtsalt kujundite ja metafooridega ümber käia, pole mul ju doktorikraadi. --kanakukk (arutelu) 17. aprill 2016, kell 16:43 (EEST).

Ma vajutasin nupule "eel" ja lugesin Sinu märkust. Seal juures on ka link alajaotusele. Kui ma sinna vajutan, siis ma ei jõua siia, vaid esimesse alajaotusse, mille pealkiri on "Sisutoim". Proovi järele.

Eks see ole minu viga ka, et ma metafooridest ja vihjetest aru ei saa, või kui saan, siis valesti.

Jah, tõsi. Nimest ei aita, kui pole tõendit, et tegu on sama inimesega. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 16:55 (EEST)

Nii tõesti ei tohi pealkirju panna. Ja "sisutoim" pole isegi mitte sõna. --Epp 17. aprill 2016, kell 21:13 (EEST)

Jah, ja pealkirja järgi peaks aru saama, millest jutt on. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 21:36 (EEST)

Eks kõik sõnad on välja mõeldud. Sisutoim on ilmselgelt ju lühend fraasist sisuline toimetamine, mis võiks tähendada jada kõiki neid järjestikkuseid toiminguid, mida artikli toimetamisel teostatakse. Mingit pikka annotatsiooni pealkirja panna ei ole ilmselgelt mõtet. Kui arutelul on olnud keskne tuum, siis olen aastate jooksul püüdnud ikkagi kokkuvõtvalt pealkirjastada. Aga mõnikord on vaidluse all Vikipeedia põhimõtted, viited, sisu, keel jnejne, sellisel juhul ei hakka ju lausa hashtage pealkirja kuhjama? Kas midagi jäi nüüd ebaselgeks ja peaksin veel selgitama? --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2016, kell 16:00 (EEST).

Imants Uitsi surma-aasta kohta puudub usaldatav allikas, sellepärast võtsin selle maha. Andres (arutelu) 19. aprill 2016, kell 19:15 (EEST)

---

ning TTÜ Kõrgema Majanduskooli õigusteaduse lektor

See lause ei sobi Diplomaadikarjääri peatükki, kus ta praegu on. 2001:7D0:87DF:1701:C03E:317C:3537:3DAC 20. aprill 2016, kell 15:31 (EEST)

Jah, ei sobi. Ma kahtlen ka selle paikapidavuses. Andres (arutelu) 20. aprill 2016, kell 16:39 (EEST)

---

Senised viiteta ametinimetused on vigased, nt oli Kaljurand juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor, mitte lepingute osakonna direktor. Samas on vigu ka leheartiklites, nt väidab Kanada suursaadikuks asumise puhul tehtud loos Postimees, et Kaljurand alustas Venemaal juba aasta varem kui tegelikult. Allikate usaldusväärsus on üsna niru. --82.131.125.155 28. aprill 2016, kell 13:21 (EEST)

Ei viitsi selle artikliga tegeleda, adminid segavad. Isegi nüüd kui on olemas Kaljuranna enda poolt kinnitatud väited lehtedes, adminid ikka sakivad. See pole normaalne. Emotsioonid mingi välisministeeriumi ametniku ümber, tule taevas appi !

Marbella112 (arutelu) 1. mai 2016, kell 21.31(EEST)

Milles konkreetselt probleem on? Andres (arutelu) 1. mai 2016, kell 21:52 (EEST)

Välisministri ametikoht

Ma kirjutasin siin ja artiklis Eesti välisminister, et ta oli välisminister 8. septembrini. See ei ole juriidiliselt korrektne, aga see oli faktilise lahkumise aeg. Andres (arutelu) 10. september 2016, kell 19:34 (EEST)

Võimalik, et viimane link, mille lisasin, on võtnud allikaks Vikipeedia. Google annab ka elulookirjelduse, ma ei tea millised oleks usaldusväärsed allikad. --Pelmeen10 24. juuli 2017, kell 01:08 (EEST)