Õigekeelsus
Õigekeelsus ehk ortoloogia on normikohane kirjakeele keeletarvitus[1][2]. Vananenud terminina mõisteti "õigekeelsuse" all keelekorraldust[2].
Õigekeelsusallikad on enamasti sõnaraamatud (nt Eestis õigekeelsussõnaraamat) ja grammatikakäsitlused[2].
Õigekeelsusega seotud probleemkohad lepitakse kokku nt keelekomisjonides[2]. Eestis arutab vastavaid probleeme ka Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi keeletoimkond.
Õigekeelsuse allvaldkonnad on ortograafia ehk õigekirjutus ja ortoeepia ehk õigehääldus[2].