Tšiili: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tegin ilusamaks |
P Reverted 1 edit by 85.253.135.19 (talk) identified as vandalism to last revision by Dexbot. (TW) |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Riik
| riiginimi = Tšiili Vabariik
| omastav = Tšiili
| omakeelne_nimi_1 = hispaania | República de Chile |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = CHL orthographic.svg
| deviis =
| riigikeel = [[hispaania keel|Hispaania]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Santiago]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Michelle Bachelet]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi =
| pindala = 756 950
| rahvaarv = 16 341 929 (2012)
| rahvastiku_tihedus = 22,4
| iseseisvus = [[18. september|18. septembril]] [[1810]]
| valuuta = [[Tšiili peeso|Peeso]] (CLP)
| ajavöönd = [[Maailmaaeg]] −4
| hümn = [[Himno Nacional de Chile]]
| usund =
| üladomeen = [[.cl]]
| telefonikood = 56
| riigikord = [[Presidentaalne vabariik]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = CHI
| märkused =
}}
[[Pilt:Pueblo de San Pedro de Atacama 2013-09-21 11-52-31.jpg|thumb|[[Atacama]].]]
'''Tšiili Vabariik''' asub [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul.
Tšiili piirneb idas [[Argentina]] ja [[Boliivia]]ga ning põhjas [[Peruu]]ga.
Tšiilile kuuluvad ka [[Lihavõttesaar]] ja [[Juan Fernándeze saarestik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].
Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km.
==Riik==
===Haldusjaotus===
{|
|-
|[[Pilt:ChileRegions.png|100px|Tšiili piirkonnad]]
|width="10"|
|
{|class="wikitable sortable"
|-bgcolor=#ececec
! Nr !!Piirkond!!Halduskeskus
|-
|XV
|[[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota]]
|[[Arica]]
|-
|I
|[[Tarapacá piirkond|Tarapacá]]
|[[Iquique]]
|-
|II
|[[Antofagasta piirkond|Antofagasta]]
|[[Antofagasta]]
|-
|III
|[[Atacama piirkond|Atacama]]
|[[Copiapó]]
|-
|IV
|[[Coquimbo piirkond|Coquimbo]]
|[[La Serena]]
|-
|V
|[[Valparaíso piirkond|Valparaíso]]
|[[Valparaíso]]
|-
|VI
|[[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higgins]]
|[[Rancagua]]
|-
|VII
|[[Maule piirkond|Maule]]
|[[Talca]]
|-
|VIII
|[[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío]]
|[[Concepción]]
|-
|IX
|[[Araucanía piirkond|Araucanía]]
|[[Temuco]]
|-
|XIV
|[[Los Ríose piirkond|Los Ríos]]
|[[Valdivia]]
|-
|X
|[[Los Lagose piirkond|Los Lagos]]
|[[Puerto Montt]]
|-
|XI
|[[Aiséni piirkond|Aisén]]
|[[Coihaique]]
|-
|XII
|[[Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkond|Magalhães ja Tšiili Antarktika]]
|[[Punta Arenas]]
|-
|RM
|[[Santiago piirkond|Santiago]]
|[[Santiago]]
|}
|}
==Rahvastik==
Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.<ref>[http://www.ine.cl/canales/menu/boletines/enfoques/2007/pdf/enfoquepoblacionjulio07.pdf INE: Población de Chile.]</ref> Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.<ref>[http://www.cuestiones.ws/semanal/020602/sem-jun02-02-chile-tercera.htm Censo 2002.]</ref> Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4, 2003. aastal 20,7 in/km².
10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.<ref name="Coke">[http://jmg.bmj.com/content/31/9/702.abstract Genetic epidemiology of single gene defects in Chile]</ref> Päritolu järgi on esindatud:
*[[hispaanlased]] (2,2 miljonit ehk 13%)
*[[baskid]] (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiilastest)<ref>[http://www.diariovasco.com/pg060724/prensa/noticias/AlDia/200607/24/DVA-ALD-003.html Diariovasco]</ref><ref>[http://www.deia.com/es/impresa/2008/05/22/bizkaia/ekonomia/469496.php entrevista al Presidente de la Cámara vasca]</ref><ref>[http://www.osasun.ejgv.euskadi.net/r52-20726/es/contenidos/noticia/albis12_257_txile_08_11/es_txile/albis12_257_txile_08_11.html vascos] Ainara Madariaga: Autora del estudio ''"Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX"''.</ref><ref>[http://www.euskonews.com/0072zbk/gaia7204es.html Basques au Chili.]</ref><ref>''Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"''</ref><ref>[http://www.empresariosvascos.cl/boletines/2008-11-03-BOLETIN-EMPREBASK.pdf La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi]</ref><ref>[http://www.euzkoetxeachile.cl/libros/04-De%20los%20Vascos%20Onati%20y%20los%20Elorza-2.pdf El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos.] DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA ''Waldo Ayarza Elorza''</ref><ref> [http://www.euskalkultura.com/noticias/jon-erdozia-nuevo-delegado-en-chile-iniciativas-vasco-chilenas-como-emprebask-son-exportables-a-otros-paises?language_sync=1 Presencia vasca en Chile.]</ref>
*[[prantslased]] (800 000 järeltulijat)<ref>[http://www.karnobooks.com/cgi-bin/karno/5814.html 5% de los chilenos tiene origen frances.]</ref>
*[[itaallased]] (800 000 järeltulijat
*[[iirlased]] (700 000 järeltulijat)<ref>[http://www.biografiadechile.cl/detalle.php?IdContenido=1673&IdCategoria=91&IdArea=488&TituloPagina=Historia%20de%20Chile Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX]. Vaadatud 20. novembril 2009</ref>
*[[sakslased]] (500 000–600 000 järeltulijat)<ref>[http://www.embajadaconsuladoschile.de/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=60&lang=de Saksamaa saatkond Tšiilis]</ref>
*[[horvaadid]] (380 000 järeltulijat)<ref>[http://hrvatskimigracije.es.tl/Diaspora-Croata.htm Diaspora Croata]</ref><ref>[http://www.matis.hr/vijesti.php?id=2265 Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu]</ref>
*[[inglased]] (350 000–420 000 järeltulijat)<ref>[http://www.galeon.com/typepad/ Inmigración Inglesa en Chile.]</ref>
*[[kreeklased]] (120 000 järeltulijat)<ref>[http://viajerosgriegos.ar.vg/ Embajada de Grecia en Chile]</ref>
*[[araablased]] (700 000 järeltulijat)<ref>[http://www.aurora-israel.co.il/articulos/israel/Titulares/24782/ En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe.]</ref><ref>[http://www.blog-v.com/arabesenchile/ Arabes de Chile]</ref>
* maputšed moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%.<ref>[http://www.rfi.fr/actues/articles/102/article_8132.asp Pueblos originarios por Eduardo Febbro]</ref>
== Ajalugu ==
Põhja poolt tulnud [[indiaanlased]] asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli [[maputšed]]. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.
[[Inkad]] ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane [[Maule lahing]] peatas inkade vallutused [[Maule jõgi|Maule jõel]].
Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli [[Fernão de Magalhães]], kes läbis Lõuna-Tšiilis [[Tulemaa]]d mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse [[konkistadoor]] [[Diego de Almagro]], kes [[kuld]]a otsides jõudis siia [[Peruu]]st. Tšiili vallutas üks [[Francisco Pizarro]] [[ohvitser]]e [[Pedro de Valdivia]] [[1540]]. [[12. veebruar]]il [[1541]] asutas Valdivia [[Santiago]] linna. Ehkki [[hispaanlased]] ei leidnud Tšiilist kulda ega [[hõbe]]dat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust [[põllumajandus]]e seisukohalt ja Tšiili sai osaks [[Peruu asekuningriik|Peruu asekuningriigist]].
Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. [[1553]]. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid [[1598]] ja [[1655]]. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa [[orjandus]]e keelustamisele Tšiilis [[Hispaania]] kuninga poolt [[1683]]. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelisteks.
Tšiili oli üsna väike koloonia. Ta oli piiratud läänest ookeaniga, lõunast maputšedega, idast [[Andid]]ega ja põhjast [[Atacama kõrb]]ega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks [[koloonia]]ks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, näiteks vallutas [[Francis Drake]] [[1578]] Tšiili peamise sadama [[Valparaiso]]. Seepärast oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi.
Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid [[mestiits]]id ja 150 000 [[kreool]]id.<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/111326/Chile Chile]. [[Encyclopædia Britannica]] (inglise keeles)</ref>
Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et [[Napoleon]]i vend [[Joseph Bonaparte]] usurpeeris [[1808]] Hispaania trooni. [[18. september|18. septembril]] [[1810]] moodustati Tšiilis rahvuslik [[hunta]], kes kuulutas Tšiili autonoomseks [[vabariik|vabariigiks]] Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga [[Fernando VII]].
==Vaata ka==
*[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
*[[2010. aasta Tšiili maavärin]]
*[[2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus]]
*[[Tšiili jalgpallikoondis]]
*[[Tšiili veinid]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Vikisõnastikus}}
{{Commonskat-tekstina|Chile}}
*[http://www.thisischile.cl/ Tšiili ametlik koduleht]
{{Ameerikariigid}}
| |||