Lehekülje Tšiili lähteteksti vaatamine

{{Riik
|  riiginimi = Tšiili Vabariik
|  omastav = Tšiili
|  nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Chile
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Chile.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Chile on the globe (Chile centered).svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Santiago]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Gabriel Boric]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = 
|  valitsusjuhi_nimi = 
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  iseseisvus = [[18. september|18. septembril]] [[1810]]
|  valuuta = [[Tšiili peeso]] (CLP)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;4
|  hümn = [[Himno Nacional de Chile]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.cl]]
|  telefonikood = 56
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = CHI
|  märkused = 
}}

[[Pilt:Pueblo de San Pedro de Atacama 2013-09-21 11-52-31.jpg|pisi|[[Atacama]]]]
[[Fail:FCAB EMD-Clyde GL22C Cumbre.jpg|pisi|Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas]]
'''Tšiili Vabariik''' asub [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul.

[[Pilt:StgodChile.jpg|pisi|[[Santiago de Chile]]]]

[[Pilt:TurriClockTower.jpg|pisi|püsti|[[Valparaíso]]]]

[[Pilt:Flowerclock Viña del Mar Chile.jpg|pisi|[[Viña del Mar]]]]

Tšiili piirneb idas [[Argentina]] ja [[Boliivia]]ga ning põhjas [[Peruu]]ga.

Tšiilile kuuluvad ka [[Lihavõttesaar]] ja [[Juan Fernándeze saarestik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].

Tšiili pindala on 756 950&nbsp;km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630&nbsp;km, ida-lääne suunas vaid 430&nbsp;km.

==Riik==
===Haldusjaotus===

{|
|-
|[[Pilt:ChileRegions (+Numbers).svg|100px|Tšiili piirkonnad]]
|width="10"|
|
{|class="wikitable sortable"
|-bgcolor=#ececec
! Nr !!Piirkond!!Halduskeskus
|-
|XV
|[[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota]]
|[[Arica]]
|-
|I
|[[Tarapacá piirkond|Tarapacá]]
|[[Iquique]]
|-
|II
|[[Antofagasta piirkond|Antofagasta]]
|[[Antofagasta]]
|-
|III
|[[Atacama piirkond|Atacama]]
|[[Copiapó]]
|-
|IV
|[[Coquimbo piirkond|Coquimbo]]
|[[La Serena]]
|-
|V
|[[Valparaíso piirkond|Valparaíso]]
|[[Valparaíso]]
|-
|RM
|[[Santiago piirkond|Santiago]]
|[[Santiago]]
|-
|VI
|[[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higgins]]
|[[Rancagua]]
|-
|VII
|[[Maule piirkond|Maule]]
|[[Talca]]
|-
|XVI
|[[Ñuble piirkond|Ñuble]]
|[[Chillán]]
|-
|VIII
|[[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío]]
|[[Concepción]]
|-
|IX
|[[Araucanía piirkond|Araucanía]]
|[[Temuco]]
|-
|XIV
|[[Los Ríose piirkond|Los Ríos]]
|[[Valdivia]]
|-
|X
|[[Los Lagose piirkond|Los Lagos]]
|[[Puerto Montt]]
|-
|XI
|[[Aiséni piirkond|Aisén]]
|[[Coihaique]]
|-
|XII
|[[Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkond|Magalhães ja Tšiili Antarktika]]
|[[Punta Arenas]]
|}
|}

==Rahvastik==

Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.<ref name="16o3q" /> Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.<ref name="I3K5D" /> Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4 ning 2003. aastal 20,7 in/km².

10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.<ref name="Coke" /> Päritolu järgi on esindatud:
*[[hispaanlased]] (2,2  miljonit ehk 13%);
*[[baskid]] (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiillastest);<ref name="nqgU7" /><ref name="OvhBb" /><ref name="Pp0NE" /><ref name="0tfjY" /><ref name="60IwS" /><ref name="z9uW9" /><ref name="0byAR" /><ref name="99Mew" />
*[[prantslased]] (800 000 järeltulijat);<ref name="kdLqp" />
*[[itaallased]] (800 000 järeltulijat;
*[[iirlased]] (700 000 järeltulijat);<ref name="IdFJ8" />
*[[sakslased]] (500 000–600 000 järeltulijat);<ref name="9W8Bq" />
*[[horvaadid]] (380 000 järeltulijat);<ref name="KURR6" /><ref name="SGMdH" />
*[[inglased]] (350 000–420 000 järeltulijat);<ref name="yRNYb" />
*[[kreeklased]] (120 000 järeltulijat);<ref name="jlmVK" />
*[[araablased]] (700 000 järeltulijat);<ref name="vDin9" /><ref name="sXaVw" />
*[[maputšed]] (moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%).<ref name="lJqZA" />

== Ajalugu ==

Põhjast tulnud [[indiaanlased]] asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli [[maputšed]]. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.

[[Inkad]] ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane [[Maule lahing]] peatas inkade vallutused [[Maule jõgi|Maule jõel]].

Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli [[Fernão de Magalhães]], kes läbis Lõuna-Tšiilis [[Tulemaa]]d mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse [[konkistadoor]] [[Diego de Almagro]], kes jõudis [[kuld]]a otsides Tšiilisse [[Peruu]]st. Tšiili vallutas [[1540]]. aastal [[Pedro de Valdivia]], üks [[Francisco Pizarro]] [[ohvitser]]idest. [[12. veebruar]]il [[1541]]. aastal asutas Valdivia [[Santiago]] linna. Ehkki [[hispaanlased]] ei leidnud Tšiilist kulda ega [[hõbe]]dat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust [[põllumajandus]]e seisukohalt ja Tšiili sai osaks [[Peruu asekuningriik|Peruu asekuningriigist]].

Eurooplased hõivasid Tšiilit aegamööda, mitte korraga. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. [[1553]]. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid [[1598]]. ja [[1655]]. aastal. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa 1683. aastal Tšiilis [[orjandus]]e keelustamisele [[Hispaania]] kuninga poolt. Sellest hoolimata olid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelised.

Tšiili oli üsna väike koloonia, mis piirdus läänes ookeaniga, lõunas maputšedega, idas [[Andid]]ega ja põhjas [[Atacama kõrb]]ega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks [[koloonia]]ks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, mistõttu oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi. Näiteks vallutas [[Francis Drake]] [[1578]]. aastal Tšiili peamise sadama [[Valparaiso]].

Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid [[mestiits]]id ja 150 000 [[kreool]]id.<ref name="DDvDz" />

Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa asjaolu, et [[1808]]. aastal omastas [[Napoleon]]i vend [[Joseph Bonaparte]] vägivaldselt Hispaania trooni. [[18. september|18. septembril]] [[1810]]. aastal moodustati Tšiilis rahvuslik [[hunta]], kes kuulutas Tšiili autonoomseks [[vabariik|vabariigiks]] Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga [[Fernando VII]].

==Vaata ka==
*[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
*[[2010. aasta Tšiili maavärin]]
*[[2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus]]
*[[Tšiili jalgpallikoondis]]
*[[Tšiili veinid]]
*[[Tšiili näitlejate loend]]
*[[Eesti-Tšiili suhted]]
*[[Hiina-Tšiili suhted]]
*[[1881. aasta maputšede ülestõus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="16o3q">[http://www.ine.cl/canales/menu/boletines/enfoques/2007/pdf/enfoquepoblacionjulio07.pdf INE: Población de Chile.]</ref>
<ref name="I3K5D">{{Netiviide |url=http://www.cuestiones.ws/semanal/020602/sem-jun02-02-chile-tercera.htm |pealkiri=Censo 2002. |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2009-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090326084108/http://www.cuestiones.ws/semanal/020602/sem-jun02-02-chile-tercera.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Coke">[http://jmg.bmj.com/content/31/9/702.abstract Genetic epidemiology of single gene defects in Chile]</ref>
<ref name="nqgU7">[http://www.diariovasco.com/pg060724/prensa/noticias/AlDia/200607/24/DVA-ALD-003.html Diariovasco]</ref>
<ref name="OvhBb">{{Netiviide |url=http://www.deia.com/es/impresa/2008/05/22/bizkaia/ekonomia/469496.php |pealkiri=entrevista al Presidente de la Cámara vasca |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2011-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110815191730/http://www2.deia.com/es/impresa/2008/05/22/bizkaia/ekonomia/469496.php |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Pp0NE">[http://www.osasun.ejgv.euskadi.net/r52-20726/es/contenidos/noticia/albis12_257_txile_08_11/es_txile/albis12_257_txile_08_11.html vascos] Ainara Madariaga: Autora del estudio ''"Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX"''.</ref>
<ref name="0tfjY">[http://www.euskonews.com/0072zbk/gaia7204es.html Basques au Chili.]</ref>
<ref name="60IwS">''Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"''</ref>
<ref name="z9uW9">{{Netiviide |pealkiri=La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi |url=http://www.empresariosvascos.cl/boletines/2008-11-03-BOLETIN-EMPREBASK.pdf |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2010-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100202064123/http://www.empresariosvascos.cl/boletines/2008-11-03-BOLETIN-EMPREBASK.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="0byAR">[https://web.archive.org/web/20130819165814/http://www.euzkoetxeachile.cl/libros/04-De%20los%20Vascos%20Onati%20y%20los%20Elorza-2.pdf El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos.] DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA ''Waldo Ayarza Elorza''</ref>
<ref name="99Mew">[http://www.euskalkultura.com/noticias/jon-erdozia-nuevo-delegado-en-chile-iniciativas-vasco-chilenas-como-emprebask-son-exportables-a-otros-paises?language_sync=1 Presencia vasca en Chile.]</ref>
<ref name="kdLqp">{{Netiviide |pealkiri=5% de los chilenos tiene origen frances. |url=http://www.karnobooks.com/cgi-bin/karno/5814.html |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2008-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080412230551/http://www.karnobooks.com/cgi-bin/karno/5814.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="IdFJ8">[https://web.archive.org/web/20201112003642/http://www.biografiadechile.cl/detalle.php?IdContenido=1673 Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX]. Vaadatud 20. novembril 2009</ref>
<ref name="9W8Bq">[http://www.embajadaconsuladoschile.de/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=60&lang=de Saksamaa saatkond Tšiilis]</ref>
<ref name="KURR6">[http://hrvatskimigracije.es.tl/Diaspora-Croata.htm Diaspora Croata]</ref>
<ref name="SGMdH">{{Netiviide |pealkiri=Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu |url=http://www.matis.hr/vijesti.php?id=2265 |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2011-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110917024605/http://www.matis.hr/vijesti.php?id=2265 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="yRNYb">{{Netiviide |url=http://www.galeon.com/typepad/ |pealkiri=Inmigración Inglesa en Chile. |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2009-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090822074242/http://www.galeon.com/typepad/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="jlmVK">{{Netiviide |pealkiri=Embajada de Grecia en Chile |url=http://viajerosgriegos.ar.vg/ |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016224632/http://viajerosgriegos.ar.vg/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="vDin9">{{Netiviide |pealkiri=En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe. |url=http://www.aurora-israel.co.il/articulos/israel/Titulares/24782/ |vaadatud=2009-11-20 |arhiivimisaeg=2010-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100610201209/http://www.aurora-israel.co.il/articulos/israel/Titulares/24782/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="sXaVw">[http://www.blog-v.com/arabesenchile/ Arabes de Chile]</ref>
<ref name="lJqZA">{{Netiviide |url=http://www.rfi.fr/actues/articles/102/article_8132.asp |pealkiri=Pueblos originarios por Eduardo Febbro |vaadatud=2009-12-09 |arhiivimisaeg=2008-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081014173424/http://www.rfi.fr/actues/articles/102/article_8132.asp |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="DDvDz">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/111326/Chile Chile]. [[Encyclopædia Britannica]] (inglise keeles)</ref>
}}

==Välislingid==
{{Vikisõnastikus}}
{{Commonskat-tekstina|Chile}}
*[http://www.thisischile.cl/ Tšiili ametlik koduleht]

{{Ameerikariigid}}

{{koord |type=country |region=CL}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Tšiili| ]]